ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Ametilood: Maastikukujundaja

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Ametilood
Osa nr.: 42
Aasta: 2004
Kestus: 00:24:47
Indeks: 2004-001678-0042
Režissöör: Taimre Eva Katariina
Esmaeeter: 21.12.2004
Kategooria: Elu → elulised nõuanded
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Reet Linna aia plaanid
00:00:32 Intervjuu -Reet Linna, aiaomanik. Reet räägib sellest, et lasi enne oma aeda kujundada. Ja nüüd harib ise.
00:01:47 Reeda aed + Tiia Randma kaadritagune tekst
00:01:58 Algustiiter
00:02:02 Maastikukujundajad kujundavad paberil maastikku.
00:02:10 Intervjuu URMAS GRIŠAKOV, maastikuehitaja. Mis on maastikukujundus? Urmas: Mis on maastikukujundus? Maastikukujundus on üks väliseluruumi töö. See töö hõlmab nii planeerimist, projekteerimist, väljaehitamist ja hiljem ka hooldamist. Ja see eriala on ammustest aegadest olemas, vahepeal, nõuk ajal nimetati haljastajaid küll agronoomideks ja haljastusinsenerideks ja ei tea kelleks kõik. Nii et see aia ja maastikueriala lahustub selles kommunaalmajanduse tööde pikas nimekirjas. Ja nüüd on tagasi sellised erialad nagu aednik, pargi-, kalmistuaednik, haljastustehnik, maastikuehitaja või maastikuaednik. Vot sellised ilusad nimetused. Katteks iluaed, mille eest Evely hoolitseb.
00:03:15 Intervjuu EVELY KARVIK, aednik. Aedniku tööst. Kas see on sinu aed? Ei. Aga miks sina siin oled? Sellep, et nendele in meeldib kui see aed on korras ja selle eest hoolitsetakse. See on minu töö. Kes sa siis oled? Eks ma väikestviisi aednik olen. Pean teiste aial silma peal, et see ikka ilus kestaks. Katteks tema töö aias.
00:03:45 Evely põõsaid lõikamas + Tiia Randma KT: Aedniku ülesanne on kord juba kujundatud maastikku korras hoida. Vastasel juhul on paari aasta pärast uhkelt kujundatud aiast vaid mälestus.
00:03:56 Intervjuu ÜLLE GRIŠAKOV, maastikuarhitekt. Maastik kujuneb ise kui voli anda
00:04:16 Iluaia plaanid. Kaadritagune tekst Ülle ja Urmase tööst. Tiia KT: Ülle ja Urmas on terve oma elu pühendanud maastikukujundamisele, olgu selleks siis koduaed või linnaruum. Millest saab alguse unelmate õueruumi loomine?
00:04:36 Intervjuu ÜLLE GRIŠAKOV, maastikuarhitekt: Algab ilusast, keerulisest sõnast nagu funktsionaalne tsoneerimine. St et aias leitakse igale tegevusele oma koht. Et kui me maja puhul saame aru, et tuleme sisse, on esik. Siis kes kuidas, kas jõuab kööki või tuppa ja magamistoad on kuskil mujal ja kaugemal. Nii on selle õuega ka. Nii on see eesaed, et kuidas autod saavad. Kuidas tn on, kas tn kõrval saab parkida. Kas peres on 1 in autoga või 2 in autoga. Käivad kõik külalised autoga, bussid üldse sinna ei käi… Eesaia osas tuleb tavaliselt lahendada need sissesõidud, garaažid, parkimine. Jrgm on õue eluruum. See tuleb otse. Viimasel ajal on majad toredasti projekteeritud, et elutoast, köögist saab terrassile. Ja siis see, et kui in tuleb välja, et mida ta siis õues teeb. Kes armastab grillida, kasvõi seal majaesisel terrassil. Kellel on mingid muud hobid. Need erinevad ül vastavalt päikesele, kuidas ta käib. Vastavalt eluruumidest tulevatele ustele, saavad omad tsoonid. Ja kui on suuremad territooriumid. Mitte ei
00:06:59 Kaadritagune tekst Ülle projekteerimistööst: Aiaomaniku soovisid arvestades visandab Ülle tulevase aia kavandi. Selle alusel koostatakse kaustade viisi projekte. Lillede istutamisest on asi esialgu kaugel, pigem sarnaneb see töö tavalise ehitusprojektiga - üksipulgi joonistatakse lahti tulevase aia mõõdud ja kõrgused, planeeritakse pinnas, veekogud ja teed, valgustus ja istumiskohad. Need joonised ja lõiked on tulevase aia selgrooks. Katteks projektid paberil.
00:07:30 intervjuu Üllega jätkub: Ja teine leht on see tüüpiline haljastus. Siin me tõesti paneme sellele nn selgroole taimed peale ja siin sai neid suht minimalistlikult neid taimi valitud. Kindlasti on ka seletuskiri ja nõuanded, kuidas taimi hooldada. Siin on ka valgustid, mida klient valis, mille hinnaga ta nõus oli ja siis on kõik mahud. Siin on täpsed mahud ja selle põhjal võib ükskõik mis firma teha hinnapakkumise. Konkr - näiteks trepp astmega valatud betoonist… see dubleerib ka siin mahtude lehe peal. Seda ma pean oluliseks, et joonis oleks selgelt aru saada – mida on mõeldud. Vot, see on nüüd niisugune projekt. Siin käib lõigete tegemine. Ees on prj, mille eskiis on kooskõlastatud ja tuleb teha lõiked ja siin kadri neid teeb, näitab kihte ja pärast vormistatakse tušis. Algatuseks on siin praegusel juhul pliiats. Olga teeb vert pl joonist. Meil projekteeritakse käsitsi ja ka arvutiga. Põhiliselt linnaobj-d tulevad arvutist, koduaiad käsitsi. Ma ise hindan käejoont rohkem ja alati ei ole kliendil võtta seda
00:10:45 Tiia Randma kaadritagune tekst: Maastikukujundaja töö paistab senise pildi järgi päris tubane olevat.
00:10:52 Intervjuu ÜLLE GRIŠAKOV. Katteks maja ees kaevamistööd ja mullavedu. Mida tehakse platsil? Mis tähendab rajamine? Kui me projekteerimise juurest edasi lähme. Projekt saab valmis. See on päris mahukas. Meil on seal kohe mitu lehte. Esimesele teed platsid, vertikaalplaneerimine, teedelõiked. Siis oh haljastuse leht, kus on raided + taimed, mis tulevad. Ja siis on el lahenduse projekt. Siis töödejuhataja märgib selle prj maha ja siis tuleb võtta labidas või kopp ja hakkab must töö. Kellel on rohkem oskusi, need saavad ka teid laduda ja istutusalade ettevalm – mulla vedu. Ja alles viimased 3 päeva istutatakse.
00:11:42 Intervjuu URMAS GRIŠAKOV: Ehitus on tõsine ehitamine. Kui saadakse plats kätte, kus maja värskelt valmind, siis on selle ümber ehituspraht, jäätmed. Kole pilt. Sageli, kes ei ole spets või ei oska teha –muutub nõutuks. Millest alustada. Ja selleks ongi maastikuehitajad, kes vastavalt projektile hakkavad kuskilt otsast peale. Reeglina pinnase sondeerimisest, parandamisest. Vertikaalplaneerimisest, muldade vahetusest. Ehitusprahi sees ei kasva midagi. Kui savi ka välja lükatud, siis see tuleb ära vedada. Istutusalad peavad olema küllalt sügavad. Puudele meeter, põõsastele pool meetrit. See tuleb vahetada hea mulla ja kompostmulla vastu. Sageli tehaksegi viga, et istutatakse olemasolevasse pinnasesse, aga seal ei kasva ju midagi. Igaaastane juurdekasv on väike. Oodatakse, millal põõsas või puu suuremaks kasvab. Ei kasva. Kus ta siis kasvab. Süüa on vaja anda. Kaasaegses aiakunstis on enamik töid küllalt ehituslikud: teed, veekogud, puhkeplatsid, grillimise kohad. Tugimüürid, piirdeaiad, väravad, spordiväljakud.
00:13:25 Intervjuu ANDRES SOOSAAR, ehitusinsener. Mis siin on 3-5 kuu pärast? Siin on juba kuu pärast, loodan et varem. Sissesõidu tee, ümber maja on teerada. Tuleb erinevat moodi – osa paekivist pealt löödud, siia tuleb sõelmetee. Maja ümber teeme sokli serva, et kui vihm sajab ja seal oleks muru, siis ta pritsib mulla üles ja kui on kiviklibu, siis näeb korrektsem välja. Alati on istutusalad maja ümber, mis tulevad kiviklibuga kaetakse. Siin on nad siis lahendatud kiviservaga. See on perimeetri istutusala. Mööda aiaserva tuleb – üldjuhul koorepuruga. On ka erinevad servad, aga tavaliselt on puitservaga, et see on nagu selline kaugemal. Sinna tulevad suuremad põõsad ja siia tuleb veekogu, mis jookseb terrassi pealt kivide alt. Tuleb nii puitterrass kui kiviplats, kuhu peaks mingil ajal ka kamin tulema kui tellija leiab, et selleks on õige aeg. Ja krundi nurka tuleb ka väike grilliplats ja kuur ja sinna juurde siis teed. Sinna juurde lähevad ka väike istumise plats. Tarbeaed, liivakast. Tarbeaed on see, kus klient is
00:15:20 Intervjuu URMAS GRIŠAKOV. Maastikuehitaja peab kavandades nägema ajas ette? See on see maastikuehitaja tarkus, et ta oskab seda ruumi mõelda ka 5 ja 10 aasta pärast. Ja juba taimede paigutamisel ja ruumide välja joonistamisel sellega arvestada. Mis siis paistma jääb ja mis ei jää.
00:15:53 Intervjuu ÜLLE GRIŠAKOV. Ja mis on maastikukujundaja ülesanne, on manitseda inimesi, et mitte liiale minna. Mind ennast rabab see, et in ostavad krundi. Näiteks täiesti männimetsaaluse. Imetlevad seda. Järelikult ikkagi meeldib see krunt. Vaevalt et ainult raha sobis. Ja siis käime vaatamas. In tellib eelprojekti – kuhu maja asetada, et oleks kõige parem. Tegelikult uuemal ajal on see populaarne, et tullakse maastikuarhitekti juurde isegi enne. Eriti kui suuremad krundid, kus on võimalik kohta valida. Ja siis oh õnnetust kui jõuab majaehituseni aeg kätte ja lähed kohale, siis selgub et plats on täiesti tühjaks tehtud. Vot see tekitab küsimuse, et miks siis ei oleks võinud lagedat platsi osta. sest me võime puidu juurde istutada, aga see on kõik järgmiste põlvkondade jaoks. Mitte meie eneste jaoks. Natuke on see kahjuks mitshuurinist tulnud, et me ei oota armuande vaid võtame neid ise. Sageli leian, et viga tehakse ka sellega, et antakse ehitajale väga palju järele. ma paneks ehitajale lepingupunkti, et kui
00:17:37 Iluaiad + Tiia Randma KT: Meil on palju erinevas stiilis aedu ja aiakesi. Kas on ka üks - valitsev stiil? Kate: Iluaedade plaanid
00:17:55 ÜLLE GRIŠAKOV: Eesti aiakunsti juured on puhtalt saksapärased. Sest kõik mis eesti taluaeda tuli, tuli ju mõisast. Mõisa ümbruse lilled samamoodi, kes kuskil seemne sai või liigi ära korjas. Nii et tegelikult on väga palju on mõisaparkidest ja sellest lähtuvalt suhteliselt vabakujuline. Aga samas on täitsa ajaloolised uurimused. Kasvõi näiteks 30 aastate kodukaunistusliikumine kui tehti tüüpprojekte asuniku taludele. Siis olid ju täitsa regulaarsed. Täitsa kopeeriti mõisa –olid puiesteed, olid regulaarsed maja ümbrus, regulaarsed viljapuuaiad. Võta kinni, mis see eestlase aed on. Millegipärast arvatakse, et on väga metsik, kasekese ja heinamaaga, aga tegelikult sellel ei ole nagu mingit põhjendust. Täna oli siin vahepeal, tänu vist puukoolidele või sellest, et vene ajal oli okaspuuvorme vähe saada, oli täiesti stiilitu, et stiil oli üles ehitatud taimedele. Et oli seisukoht, et mingi tee peab kindlasti olema majani, et on muru ja siis arutult kokku istutada eelkõige just okaspuuvorme või ilusaid asju puukool
00:19:35 Tiia Randma kaadritagune tekst (tekst ja pilt ühtivad): Ülle ja Urmase ideede järgi on loodud mitmed Tallinna puhkealad. Õhtuses taani kuninga aias tajume kadunud aegade väärikust. Nunne tänava Koorti kitsekese ümbrus mõjub äärmiselt romantiliselt. Harjumäe uus nägu tõi esile tornide uhke ilu ja avardas silmapiiri. Pirita sai ilusa veesilma. Mille poolest, lisaks mõõtmetele, erineb linnaruumi kujundus koduaiast?
00:20:15 Intervjuu ÜLLE GRIŠAKOV (Katteks plaanid Harjumäelt): Eks linnaasjadega tulebki nagu rohkem sellist külma närvi säilitada. Seal on ütlejaid palju rohkem. Koduaiaga on selles mõttes tore, et kui sa leiad tellijaga kontakti ja maja arhitektiga, siis on see ring, kes kõik arvamust avaldab, palju väiksem. Aga linnas tuleb olla nagu palju suurem diplomaat ja jääda kindlaks. Et kui ka midagi halvasti öeldakse, siis sa ei hakka kohe nutma ja jookse minema. 24.16 ? Aga kui palju sa saad tagasisidet selle kohta, mis sa linna ruumis või koduruumides teed? Üks asi on see, mis ajakirjandus kirjutab. Teine asi on see, kui in võtab ikkagi pargi vastu. Seal käiakse ja leitakse tegevust. Siis on see pos tagasiside. Koduaedade puhul on väga palju. Eelmisel aastal, seoses ühe raamatu välja andmisega, käisime pildistamas aedades, mis olime ise teinud. Ja ma isegi alguses nagu pelgasin teiste in ellu jälle tungida, aga kõik olid väga õnnelikud ja rahul. Vihaseid kliente pudrunuiaga ei olnud, pigem vastupidi, et paljud isegi ütle
00:21:55 Iluaia plaanid + Tiia Randma kaadritagune tekst: Aed kasvab aeglaselt. Positiivne tagasiside ei jõua tegijateni kaugeltki iga päev. Mis on see, mis igapäevaselt hinge toidab ja vaimu värske hoiab?
00:22:15 Intervjuu URMAS GRIŠAKOV, maastikuehitaja. Katteks projektid. Iluaiad. Hoiab see, et kui oled algusest peale leidnud, et sulle see meeldib ja võibolla on ka mõnikord kõrvaltöö olnud, aga ei –tundub, et tahad tagasi. Oled seda õppinud, tead millega tegu. Olen palju Euroopas käinud ja näinud, et seda tehakse just nii nagu me teeme ja see annab kindlust ja tuge, et olen õigel teel ja asjad lähevad hästi. Kui võrrelda meie kujundamise taset Eur riikidega? Kohati tundub, et me suudame kujunduslikke võtteid küllalt hästi teostada ja hooldus on väga hea. Just eraaedade osas. Aga mis mujal on läinud suure sammuga edasi, mida meil ei ole suudetud, on üldine väliseluruumide heakord linnades, asulates, külades. See maastikukujundus mujal maailmas tähendab ka rdt, mnt ümbrust, militaar-, sotsiaalobjekte, mille heakorda meil ei ole. Samuti vanadekodud, lasteaiad, staadionid. See on alles täiesti lastekingades.
00:23:58 Park ja jasmiinipõõsas. Tiia kaadritagune tekst: Aga küll tahaks, et kogu Eestimaa ükskord ilus oleks. Tööd jätkub mitmeteks põlvkondadeks. "Küll töö tegija leiab", teab vanarahvas rääkida.
00:24:19 Lõputiitrid
Faili nimi: 2004-001678-0042_0002_D10_AMETILOOD_MAASTIKUKUJUNDAJA.MXF
Indeks: 2004-001678-0042
Kestus: 00:24:47
Registreerimise kuupäev: 14.03.2011
Registreerimise aeg*: 2011-03-14 06:42:34
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse