ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Teaduspalavik: Salasilm

Saada link

Media

Kirjeldus

Kelle või mille vaateväljas oleme, kui liigume linnaruumis? Millised kaamerad ja mis eesmärgil meid jälgivad? Kas oled kunagi loendanud turva- või liikluskaameraid oma teel kodunt tööle? Saatejuht Helen Sürje võtab selle teekonna koos turvaeksperidga ette ja saab tulemuseks jahmatava numbri. Tema kaassaatejuht Roald Johannson orienteerub aga kõige kaamerarikkamas keskkonnas - ostukeskuses. Režissöör Olga Käo, tegevtoimetaja Reimo Sildvee.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Teaduspalavik
Osa nr.: 1
Kestus: 00:28:11
Indeks: 2013-003121-0001
Režissöör: Käo Olga
Esmaeeter: 22.10.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 VIDEO. Saatepea. Tiiter: TEADUSPALAVIK: SALASILM.
00:00:06 Roald Johansson (subt) ütleb, et enamik meist ei aimagi, mitu turvakaamerat meid päevas filmib või kes millise nurga alt meid parajasti filmib. Helen Sürje (subt) filmib Roald Johannson telefoniga ning seejärel ütleb, et meid jälgitakse igal pool, nii väljas, ametiasutustes kui tööl. Kuid kas turvalisuse tõus kaalub üles privaatsuse kadumise? Roald Johannson ütleb, et tihti puudub võimalus anonüümsuseks.
00:00:44 Helen Sürje ütleb, et tema ülesandeks on sõita jalgrattaga kodu juurest läbi vanalinna telemaja juurde. Juba maja hoovi juures näeb ta silti "videovalve" ning kõrvalhoovi kaameraid, mis parklale on suunatud.
00:01:10 Kaadrid kaameratest vanalinnas. Helen Sürje ütleb, et nägi ka KAPO maja juures nelja kaamerat, mis on ainult ühel pool maja.
00:01:35 Argo Reintal (subt USS Security arendusjuht, Argo Reintal) istub sülearvutiga kohvikus ja ütleb, et on selleks hetkeks kokku lugenud 15 kaamerat, paljusid neist ei märganud Helen KAPO maja juures.
00:01:44 Helen Sürje sõidab läbi pargi ja ütleb, et nägi silti "Politsei videovalve", kuid ei tea, kuhu need kaamerad puude vahel pandud on. Küll aga nägi ta ühel majal nelja kaamerat, mis teeb kokku 14. Jõudes Vabaduse väljaku tunnelini, näeb ta 15.
00:02:07 Argo Reintal ütleb, et kuni tunnelini on temal kokku loetud 25 kaamerat, ekraanil näitab üheaegselt Heleni ja eksperdi skoori. Helen kõnnib tunnelis ratas käe kõrval ja loeb "20, 21..". Helen sõidab tunnelist välja ja ütleb, et tal on paranoiline olla, kuna on kindel, et pooled kaamerad on märkamata jäänud, kuigi 21 on olemas. Ta sõidab Vabaduse väljakult läbi ja jõuab 24 kaamerani, olles kodunt umbes 300 meetrit eemale sõitnud, ja vanalinnast ootab ta neid veel rohkem, kuna seal on neid väidetavalt kõige tihedamalt. Argol on selleks hetkeks 52 kaamerat. Kuna tihti kasutatakse kaameraid äride kaitseks, siis ta usub, et vanalinn võib olla väga tihedalt asustatud, olgugi et kaubanduskeskused on kontsentratsiooni mõttes tihedamalt asustatud kauplustega.
00:02:46 Roald Johannson ütleb, et kui töökoht just televisioonis pole, satutakse kõige enim kaamera ette kaubanduskeskustes. Roald on kaubanduskeskuses, kus on 7000 ruutmeetri pinna peale 70 turvakaamerat.
00:03:37 INT Jekateriina Aljohhina (subt Prisma Peremarketi turvajuht, Jekateriina Aljohhina) ütleb, et antud pood, ehk Kristiine Prisma, kus nad on, on varaste seas kõige populaarsem, ehk seal tuvastatakse kaamerate abil päevas minimaalselt üks poevaras. Tavaliselt valitakse varastamiseks kaup, mida on võimalik edasi realiseerida.
00:04:17 INT Roald Johannson on Eesti suurima turvafirma juhtimiskeskuses, kus on jälgimisel erinevate poodide erinevate kaamerate pildid. Kaido Kalamets (subt G4S teenistusjuht, Kaido Kalamets) ütleb, et pildid on jälgimisel nii mitmetest kohtadest Tallinnas, kui ka Tartust ja Narvast. Operaatorid jälgivad kauplustes toimuvat ja süüteo tunnuste märkamisel informeeritakse kaupluses kohal olevaid turvatöötajaid. Jälgitakse nii varaste seas populaarseid tooteid kui ka kahtlaselt käituvaid inimesi. Peamine kahtlane käitumine on kauba kotti või põue pistmine. Umbes 95% poest on kaameratega kaetud, kuid üks operaator jälgib korraga umbes 30 kaamerat ning enda otsese jälgimise pärast muretsema ei peaks. Elementaarne privaatsus, nt riietusruumides, on kindlasti tagatud.
00:06:48 INT Jekateriina Aljohhina (subt Prisma Peremarketi turvajuht, Jekateriina Aljohhina) ütleb, et eesmärk pole ühe varga tabamisega turvasüsteem ennast tasuma panna, vaid olla situatsioone ennetav. See on kõige olulisem, mis õigustab turvasüsteemi haldamisega seotud kulud.
00:07:18 Helen Sürje on jõudnud poole Harju tänava peale ning kokku lugenud 29 turvakaamerat, Raekoja platsile jõudes juba 36. Osa kaameraid on väga laternate moodi, mistõttu on keeruline aru saada, millega tegu. Argo Reinal (subt USS Security arendusjuht, Argo Reintal) nimetab Raekoja platsil olevaid kaameraid, peamiselt söögikohtade ja majade sissekäikude juures. Tema hinnangul valvab Raekoja platsi vähemalt 16 valvekaamerat. Ekraanil näitab, et ekspert on kaameraid kokku lugenud 68, Helen 36.
00:08:48 Helen Sürje on kokku lugenud 48 kaamerat ning läheb kohvikusse pirukat kaasa ostma. Kohvikust seest, ta kaamerat ei leidnud. Ka ekspert ei näinud kohvikus kaamerat, kuid ei ütle, et see seal olla ei võiks.
00:09:25 Helen Sürje sõidab vanalinna väravatest välja, ning on jõudnud 65 kaamerani, ekspert sai 150 kaamerat, skoori näitab ekraanil. Argo Reintal arvab, et põhiliselt jäid Helenil märkamata kaupluste ja söögikohtade kaamerad, mis olid paigaldatud klientide ja töötajate jälgimiseks ehk kaamerad, mis olid hoonete sees ja näevad tänavale, kui ka veidi teistsuguse disainiga kaamerad või peidetud kaamerad.
00:10:10 Helen Sürje ütleb, et suurematel tänavatel on kaameraid raskem märgata, kuna need on kõrgemal. Ta on näinud palju Politsei "videovalve" silte, kuid ühtegi nende kaamerat leidnud pole. Kaameraid on ta leidnud 82. Jõudnud ümber nurga telemaja juurde, luges ta koos kahe telemaja kaameraga kokku 87 kaamerat, mida on tema jaoks üllatavalt palju. Argo Reintal luges sama tee peale kokku 293 kaamerat. Skoori näitab ekraanil. Argo leiab, et riske need kaamerad meile ei tekita, kuna paljud neist ei tööta kogu aeg, ei ole suunatud meie suunda või nende materjali ei töötata läbi, vaid nad on pigem turvalisuse jaoks, et tagantjärele sündmuseid kindlaks teha. Kuna keskmises kaubanduskeskuses on umbes 200 kaamerat, siis pole kogutud tulemus Argo arvates väga hull.
00:12:21 Helen Sürje püstitab küsimuse, et kui igal hetkel jälgib meid kuni 300 kaamerat korraga, siis kuidas mõjutab see meie käitumist ja kas selle teadvustamine võib tekitada stressi ja ärevushäireid.
00:12:46 Helen Sürje küsib tänaval inimestelt, kas nad on pannud tähele neid jälgivaid turvakaameraid. Enamus ei pööra neile tähelepanu, kuid nenditakse ka, et nende olemasolust teatakse.
00:13:20 Käitumispsühholoog (subt psühholoog, Avo-Rein Tereping) räägib Roald Johanson 'ile, et avalikus ruumis käituvad inimesed normatiivselt, et teistele inimestele meeldida, ollakse harjunud, et keegi neid ikka näeb.
00:14:04 Helen Sürje uurib inimestelt, kas kaamerate jälgimine häirib neid või mitte. Pigem ei häiri, sest ollakse avalikus kohas. Kuid nenditi ka, et võib häirida, või siis, et on veelgi häirivamaid jälgivaid tegureid, kui kaamerad.
00:14:41 Käitumispsühholoog Avo-Rein Tereping ütleb, et kaamerad aitavad vältida mittenormatiivset käitumist, nt varastamist, ka siis kui inimesi füüsiliselt juures pole.
00:15:01 Inimesed leiavad, et valvekaamerate olemasolu neid ei häiri, vaid pigem tekitab turvatunnet.
00:15:27 Psühholoog Avo-Rein Tereping (subt) nendib, et kaubamajas üksi olles on turvakaamerate jälgimise tunne tugevam. Inimese oluline vajadus on privaatsus, selle puudumine tekitab stressi. Inimesega on võimalik manipuleerida, kui tema kohta teatakse palju, kuid seda juhul kui inimene ka enda arvates normatiiviväliselt käitus.
00:16:25 Roald Johannson nendib, et avalik ruum tähendabki, et ollakse avalikult jälgitav. Kuid kust läheb piir ja kui palju on jälgimise osas valikuvabadust?
00:16:43 Roald Johannson uurib, mida pidev jälgimine ühele lihtsale inimesele tähendab. MTÜ Eesti Interneti Kogukond liige Jaagup Irve (subt) leiab, et lihtsale inimesele ei tee see midagi, kuna tehakse lihtsaid asju. Mõjutamine tekib, kui kaamerad ühendada süsteemi, et inimese liikumist oleks võimalik konstantselt jälgida. Inimeste kõnnaku jälgimine võib tulevikus viia tavainimesele probleemide tekkimiseni ekslike süüdistuste näol. Häkkimisprogrammidel on õnnestunud leida kaamerate sisselogimislehekülgi, milledel on peal vaikimisi paroolid. Neid kaameraid oli ka Eestis umbes 30. USAs on olemas väga võimsad linna kohal hõljuvad kaamerad, millega pidevalt linnaelu jälgida saab. Jaanus arvab, et jälgimisühiskonda ei tasuks liialt tervitada, kuna kunagi ei tea, millal see hälvik pulti pääseb, kelle kasutuses kogu see infosüsteem halva mõju tekitab.
00:20:30 Roald Johannson avaldab Jaanus Irve 'le, et ta on teda nööpkaameraga salvestanud. Jaanus ütles, et nägi seda nööpi küll, kuid ei olnud piisavalt paranoiline, et enda salvestamises kindel olla.
00:20:53 Helen Sürje uurib, palju politseil on tänavaid jälgivaid kaameraid. Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse juht Vahur Tamuri (subt.) ütleb, et neid on 35, mille pilte näevad veel erinevad politseiorganisatsioonid. Taskuvargad on näiteks Kesklinnast kolinud ümber territooriumitele, kus kaameraid ei ole. Samuti on see kaamerapiirkondades vähendanud piraattaksondust ja kakluseid.
00:22:00 Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna (subt) räägib, et turvakaamerate eesmärk võib olla ka rahustav, näiteks liikluskaamerate puhul. Turvakaamera on aidanud näiteks aastaid tagasi jõuda kasiinoröövli Priit Arusoo jälile, kellel küll oli mask peal, kuid muu videol leiduv aitas teda leida. Tihti on kurjategijate kõnnak, maneer ja olemus politseile juba tuttav, mistõttu ka lihtne udukogu võib olla abiks õige päti leidmisel. Politsei kasutab oma töös ka kõiki muid turvakaamerate salvestisi, olenemata kvaliteedist.
00:23:39 Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse juht Vahur Tamuri (subt) ütleb, et automaattuvastamist kaamerataga aga ei tehta, kuid tulevikus on see plaanis.
00:24:05 Roald Jonason uurib näotuvastuse kohta. TTÜ arvutiteaduse instituudi professor Tanel Tammet (subt) ütleb, et see ei ole enam ulme asi, ja seda on mingil määral tehtud juba mitukümmend aastat, ning areng toimub kogu aeg. Kaamerate kvaliteet laseb mõnel kaameral vahetevahel mõne inimese tuvastada. Näo tuvastamiseks kasutatakse nii nt suu kaugust silmadest, kui ka parema kvaliteedi korral 3D mõõtmeid, nt nina pikkust. Veel paremate kaamerate korral ka nt naha tekstuuri, veresoonte asukohta, ja muud. Filmikaamera puhul saab jälgida ka näo liikumist. Tuvastamiseks on vaja inimesest palju häid pilte. Tanel arvab, et näo tuvastamine läheb massiliselt kasutusele siis, kui on massiliselt kasutusel Google Glass prillid. Pidev kaamerate ees olek ja tuvastamine võib tekitada hirmu ja paranoiat.
00:27:15 Helen Sürje ja Roald Johannson võtavad saate kokku ja ütlevad, et tänapäeval on normaalne, kui meie igapäeva jälgivad peale Vana Toomase veel sajad kaamerad.
00:27:39 Tiitrid. ETV kõll.
Faili nimi: 2013-003121-0001_0001_D10_SALASILM_SALASILM.MXF
Indeks: 2013-003121-0001
Kestus: 00:28:11
Registreerimise kuupäev: 22.10.2013
Registreerimise aeg*: 2013-10-22 13:24:22
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse