ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Teaduspalavik: Salasilm

Saada link

Media

Kirjeldus

Kuskil on alati keegi, kes vaatab, tähendab üles ja talletab. Kuid kes need nemad on, kes meid jälgivad? Saatejuhid Helen Sürje ja Roald Johannson.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Teaduspalavik
Osa nr.: 6
Kestus: 00:27:48
Indeks: 2013-003121-0006
Režissöör: Käo Olga
Esmaeeter: 26.11.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 VIDEO. Saatepea. Tiiter: TEADUSPALAVIK: SALASILM.
00:00:07 Roald Johannson (subt) nendib, et kõik teavad, et alati on keegi, kes jälgib, kirjutab üles ja talletab. Kuid kes on see keegi? Helen Sürje (subt) tutvustab eksperimenti, kus tõestatakse, et internetti jäetav märkide ja bittide jada on oskajate väga kergelt loetav.
00:00:39 Roald Johannson on avaliku wifi võrguga kohvikus, ning tahab uurida, millist informatsiooni saaks ta kõrval lauas istuva Helen Sürje arvutist. Eesti Interneti Kogukonna eestvedaja Elver Loho (subt) räägib, et vaadata saab, milline võrguliiklus mööda wifit parasjagu käib. Sellist jälgimist ei segaks ka parooli olemasolu. Kui võrgupakke koguda inimese sisselogimisega samal ajal, saab lahti krüpteerida tema liiklust, kuna tol hetkel vahetatakse avalik võti privaatse võtme vastu.
00:01:48 Helen Sürje on end sisse loginud, ning vaatab Delfis ringi. Toidu ootamisele kuluva 15 minuti jooksul kavatseb ta lugeda veel meile, Facebooki logida, vaatab üldse ringi.
00:02:20 Roald Johannson palub Elver Loho endale selgitada, miks arvutis tundub olevat justkui tihe liiklus, kuigi kohvikus palju rahvast pole. Elver selgitab, et näha on seal lisaks arvutitele ka telefone. Enamasti on näha küllaltki infovaba üldliiklust.
00:03:02 Helen Sürje võtab lahti ka Soome uudistelehekülje, ning Elver Loho näeb selle kohe ära. Uudisteleht Iltalehti on oma lehele pannud küpsise, millega jälgib kasutaja liikumist edasi. Kui see kasutaja enda browser'isse kopeerida, ei suudaks Iltalehti küpsis enam vahet teha, kumb lehel liigub, kas Helen või Elver. Avalikku meililiiklust Elver ei näe, kuid enda telefonis zone.ee mailbox'i uuendades näeb ta enda kasutajanime ja parooli täiesti avalikena. Tema jaoks on see ootamatu, kuna ta ei teadnud, et ta seda infot nii vabalt jaganud on.
00:04:55 Roald uurib, kas vabalt "õhus rippuva" kasutajanime ja parooli kasutamine on seaduse rikkumine. Elver Loho ütleb, et kasutamine on küll seaduse rikkumine, kuna toimub identiteedi varastamine.
00:05:14 Helen Sürje ütleb, et tal on lahti kümmekond akent, ning tegevused toimuvad paralleelselt. Elver näeb ära Heleni külastatud lehed ja ka küpsised. Elver ütleb, et läbi Delfisse sisse logitud Facebooki konto on võimalik konto kaaperdada ning Heleni nimel postitusi teha. Osava käsitleja jaoks on see lapsemäng, kuna üllatavalt palju võrguliiklust on krüpteeritud https'iga.
00:06:12 Helen Sürje ütleb, et jälgija ja jälgitavad asuvad ka väljaspool antud kohvikut ja arvutit. Näiteks on hea ülevaade meist sotsiaalvõrgustikel.
00:06:25 Roald Johannson uurib, kas sotsiaalmeedia kasutajaid võib teatud valdkonnas vaadata ka kui teenimisvahendeid. Sotsiaalmeedia turundaja Priit Kallas (subt) ütleb, et võib küll. Aastas toob iga kasutaja sisse nt Facebookis umbes viis dollarit, ning kasvuruumi on veel. Google teenib märkimisväärselt rohkem.
00:07:17 Sotsiaalmeedia turundaja Priit Kallas ütleb, et ettevõtte krediitkaardi abil on võimalik oma reklaam Facebooki üles saada 15 minutiga. Facebookis saab reklaami suunata vajalikule sihtrühmale. Kuigi Facebook võimaldaks kasutada selekteerimiseks veel täpsemat informatsiooni, kui seda saab praegu teha, ei oleks see praktiliselt võimalik andmekaitse tõttu. Turundajale on kättesaadav umbes 5% kogu infomahust, kuid kogu käitumisinfoga suudetaks ette ennustada väga täpseid kasutaja liikumisi. Tasuta sotsiaalmeedia peamine tuluallikas ongi anonüümsel kujul info pakkumine.
00:09:50 Advokaat Karmen Turk (subt) räägib, et Goole pakub algelist võimalust tutvuda enda kohta kogutud andmetega, ent see on vaid kübe reaalselt kogutud andmetest. Tänapäeval on kõik andmed ka sama kaaluga, näiteks profiili info ja e-maili sisu, ning neid andmeid kombineeritakse omavahel. Kogu infot analüüsides saab inimesest üsna täiusliku pildi.
00:11:31 Karmen Turk räägib, et seoses privaatsustingimuste muutmisega, kus andmeid ühtemoodi kohtlema hakati ja ristkasutust lubama, lubasid kõik Euroopa riigid alustada menetlust. Menetluse eesmärgiks on sundida Google privaatsustingimusi muutma isikule hallatavaks.
00:12:07 Osad ettevõtted väldivad nt Google Docs kasutamist või dokumentide saatmist läbi selliste teenuste, et mitte sattuda tööstusspionaaši ohvriks. Advokaat Karmen Turk (subt) lisab, et vaatamata selle süsteemi efektiivsusele on ka teadlased hakanud Google teenustest loobuma, kuna ei taha konkurentsivõimelisuses kaotamist oma tööalal. Snowden paljastused on põhjustanud ka osade riikide riigiametites antud programmi kasutamise keelamise.
00:13:04 Roald Johannson püstitab küsimuse, et kui palju osalevad nn kaubanduslikus jälgimises need ettevõtted, tänu kellele meieni virtuaalmaailm jõuab.
00:13:31 Helen Sürje uurib, kui palju Eesti internetiliiklusest käib läbi Elioni. Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan ütleb, et nende 60% turuosa arvestades, päris palju. Kalev kinnitab, et nad ei jälgi klientide internetikäitumist ning ei kogu ega salvesta andmeid, mis pole vajalikud vastavalt sideseadusele või sideteenuse osutamiseks. Elektroonilise side seaduse kohaselt kogutavad andmed on seotud kahe valdkonnaga - kõneteenused ja internetiteenused. Kõneteenuse korral tuleb säilitada infot kõneseansi toimumise ning osapoolte kohta ühe aasta jooksul. Internetiteenuse puhul säilitatakse ühe aasta jooksul infot samuti sideseansi toimumise kohta. Näiteks e-maili osapooled ja vastava ühenduse korral kliendi internetiaadress. Seansi sisu kohta infot ei salvestata.
00:15:48 Kalev Reiljan ütleb, et kliendi isikuandmed ning temaga seotud teenuste andmed on omavahel selgelt eraldatud, et töötajatel poleks võimalik andmeid siduda. Vajadusel tagatakse õiguskaitseorganitele ligipääs näiteks kõneeristust puudutavale infole, kuid seansi sisulist poolt ei salvestata. Selline info jagamine on võimalik vaid kohtu määrusega.
00:16:46 Kuigi isikutasandil liikumist ei jälgita, siis Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan (subt) ütleb, et kogutakse Elionis üldist statistikat näiteks kõnesuundade, telekanalite vaadatavuse jms kohta, mille eesmärgiks on teenuste parandamine. Andmete üksikisikuga sidumist ei toimu. Samuti jälgitakse, millised on külastatumad internetileheküljed. Privaatseks kohaks internetti pidada ei saa.
00:18:18 Elver Loho räägib, et Dropbox, e-mail jms asjad on krüpteeritud, mistõttu on väga raske või võimatu näha, mis seal sees on. Inimene aga seda näha ei saa, kas tema liikumist jälgitakse või mitte. Roald Johannson uurib, mida saab teha enda kaitsmiseks, et keegi tema liikumist avalikus internetipunktis ei jälgiks. Üks võimalus on kindlasti arvuti mitte kasutamine. Elver Loho ütleb, et kui tundmatus võrgus ühenduda esimesena enda WPNiga, on kogu ühendus krüpteeritud. Eesti Interneti Kogukonna eestvedaja Elver Loho (subt) ütleb, jälgimise üks pool on kohvikus jälgimine, kuid jälgimine toimub ka riiklikul tasemel.
00:20:23 Kuna läbi avatud võrgu on võimalik võtta teiste inimeste sessioone üle ning nende Facebooki nime alt postitada, võib tekitada halbu olukordi. Kohtus on väga raske tõestada, et vastav isik ei olnud see, kes võõrast arvutist oma kontoga sisse logis. Küll aga on turvalised krediitkaardiandmed, kuna reaalse rahaga tegelevad veebilehed, ka pangad, ei taha kaduma läinud summadega kaasnevaid kaasuseid.
00:21:45 Helen Sürje püstitab küsimuse, kas aina digitaalsem tulevik muudab meid avatumaks sellele, et keegi kuskil meid jälgib.
00:22:06 Roald Johannson uurib, mida teha, et oma privaatsust ja andmeid kaitsta. Tehnoloogiakirjanik Veiko Tamm (subt) ütleb, et tuleb hajutada riske ning valida, keda usaldada. Vajalikest andmetest saab versioode tagavarana hoida nt Dropbox'is, SkyDrive'is ja mujal, mis tagab, et riistvara rikke korral ei lähe kaduma näiteks sünnipäeva pildid.
00:23:32 Veiko Tamm ütleb, et andmete leke on võimalik läbi administraatori või juhul, kui neid hoitakse ebaturvalises kohas. Ta võrdleb viimast kahtlastel eesmärkidel raha pangas mitte hoidmisega. Veiko Tamm ei ütleks, et me ise enda andmete peremehed ei oleks, olgugi, et neid hoiustatakse mujal. Häkkeritel on väga kerge tavalisse arvutisse sisse murda, mistõttu ei ole oluliselt ohtlikum andmeid teenust kasutades mujal hoida.
00:25:38 2000. aasta vahetusel tekkinud internetimulli lõhkemisest on taastutud ning tekkimas on teine mull, seoses pilveteenusega. Veiko Tamm ennustab, et peagi pole suurele osale kasutajatest enam suurt ja võimast arvutit vaja, kuna piisab kiirelt infot vahetavast terminalist, mis pääseb ligi suurde serverisse andmete juurde. Kuna digitaalne elu - andmed ja arvutusvõimsus - on pilves, saab kõik vajaliku tehtud kas või telefonist.
00:26:57 Helen Sürje võtab saate kokku öeldes, et pole vahet, kas tulevik on homme või aastate pärast, on see näha ja kuulda teistele. Roald Johannson ütleb, et neid tuleb teadvustada ja mõista, et me jätame digitaalses maailmas maha jalajälgi.
00:27:25 Tiitrid, ETV kõll.
Faili nimi: 2013-003121-0006_0004_D10_TEADUSPALAVIK_SALASILM.mxf
Indeks: 2013-003121-0006
Kestus: 00:27:48
Registreerimise kuupäev: 04.11.2015
Registreerimise aeg*: 2015-11-04 02:42:42
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse