ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Teaduspalavik: Salasilm

Saada link

Media

Kirjeldus

Meil kõigil on rahakott täis igasuguseid kaarte. Domineerivad erinevate kaupluste kliendikaardid. Millist kasu saavad nende kaartide puhul kauplus ja inimene? Milliseid isikuandmeid oleme kauplustega kliendiprogrammiga liitumisel jaganud ja kuidas nad neid kasutavad? Kas ühel hetkel võivad kauplused meie tarbimisharjumusi ja isikuandmeid kurjasti tarvitada? Milline üldse on plastikkaartide tulevik? Korraldame eksperimendi, et saada teada, kui palju kliendikaartide kasutamine meie kohta tegelikult reedab. Saatejuhid Helen Sürje ja Roald Johannson.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Teaduspalavik
Osa nr.: 2
Kestus: 00:28:23
Indeks: 2013-003121-0002
Režissöör: Käo Olga
Esmaeeter: 29.10.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 VIDEO. Saatepea. Tiiter: TEADUSPALAVIK: SALASILM.
00:00:07 Helen Sürje (subt) ja Roald Johannson (subt) toovad välja, et kõigil meist on suures koguses plastikkaarte, nt panga- või kliendikaarte, mis meid kergesti jälgitavaks teevad. Nad teevad eksperimendi, kus küsivad kaupmeeselt enda kohta infot, annavad selle neid mitte tundvatele isikutele, ning lasevad selle info põhjal kokku panna enda profiili.
00:01:27 Roald Johanson uurib Stockmanni kaubamajas, mida nad tema kohta teavad. Teenindaja ütleb, et neil on Roaldi kodune aadress, telefoni number ja e-posti aadress, ning et Roald on soovinud saada infot kõigile neile vahenditele. Samuti on neil alles kuni poole aasta vanused ostuandmed, mis Roaldi puhul on üks ost. Roald palub selle ostu tšekki ja saab selle.
00:02:20 Helen Sürje ütleb, et kuigi saaks enda Partnerkaardiga tehtud ostude kohta info kätte ka internetist, läheb ta seda siiski Kaubamaja infoletti küsima.
00:02:40 Helen Sürje uurib, milliseid andmeid kogub Partnerikaardi süsteem. Partnerkaardi arendusjunt Rene Paats (subt) vastab, et säilitatakse 600 000 kliendi Kaubamaja kontsernis tehtud ostude andmed. Inimestele antakse teada kogutud ostuboonuse kohta ning tehakse personaalseid pakkumisi. Põhjus, miks Partnerkaarti ei ole seotud ID-kaardiga on see, et on olemas ka Partnerkaart kui krediitkaart partnerluses LHV pangaga, ning ID-kaardi külge ei saa sisuda makseaktsiooni. Helen saab infolauast enda ostude info.
00:03:25 Roald Johannson on Prismas ning toob välja, et Prisma oli üks esimesi, kes kasutas ID-kaarti ostukaardina. Prisma Peremarketi turundusdirektor Kadri Lainas (subt) ütleb, et selle põhjuseks on kliendimugavus. Kliendikaardi esimene eesmärk pole Prisma jaoks jälgida, vaid enda eelistamise tekitamine ning ostukäitumist isiku kohta ei jälgita, pigem toimub analüüs suuremate gruppide kohta. Vastasel juhul läheks jälgitav andmemaht liiga suureks ja liigne jälgimine peletaks pelglikke kliente. Kogutud infot ei tohi edasi müüa.
00:05:16 Helen Sürje läheb Andmekaitse Inspektsiooni ja uurib, milliseid andmeid tohib kaupmees inimese kohta koguda. Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm ütleb, et kõike seda, mida inimene vabatahtlikult ja nõusolekupõhiselt on nõud enda kohta koguda laskma. Tarbimisharjumuste kogumine peab olema kliendilepingus fikseeritud. Isiku andmed, nt kaal, sugu, nimi jne, kuuluvad ainult sellele isikule.
00:06:12 Roald Johannson uurib, milliseid andmeid Statoil tema kohta teada saab. Statoil Fuel & Retail Eesti AS kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts (subt) ütleb, et kõik Extra kaardi jaoks kogutavad andmed on lepingu jaoks vajalikud. Ekraanil on ära toodud kogutavad andmed ja nende kogumise põhjus. Andmete andmine ei ole kohustuslik. Ostuandmete korral teatakse vaid, mida on tarbitud, kuid süvitsi neid oste ei analüüsita. Väga oluline on kliendilepingu sõlmimisel jälgida, et oleks selgelt väljendatud, et ettevõte ei müü andmeid edasi kolmandatele osapooltele.
00:07:52 Roald Johannson juhatab eksperdimendi sisse, öeldes et nad on Helen Sürje 'ga kokku kogunud enda poole aasta tarbimisinfo, ning esitavad selle nüüd anonüümselt ekspertidele analüüsimiseks.
00:08:49 Roald Johannson räägib, et tarkade klubisse kuuluvad eradetektiiv ja sihtasutuse Kadunud juhatuse esimees ja tegevjuht Aare Rüütel, kes ütleb (subt sihtasutuse Kadunud juhatuse esimees Aare Rüütel), et tänapäeval on harukordne võimalus vähemalt osaliselt inimest analüüsida mingite andmete põhjal; Tallinna Ülikooli käitumispsühholoogia teadur Eva-Maria Kangro (subt), kes ütleb, et vaid ostude põhjal inimese isiksust analüüsida täielikult ei saa; turundusekspert Robert Kõrvits (subt), kes ütleb, et detailid aitavad inimesele näiteks reklaami suunata; ning psühholoogiaharidusega mälumängur Igor Habal (subt), kes ütleb, et ostukäitumise põhjal võib inimesest nii mõndagi välja lugeda.
00:09:53 Helen Sürje ja Roald Johannson jälgivad läbi arvuti eksperimendi arutelu. Heleni kohta järeldatakse, et ta on ökoteadlik, üksik inimene, kes elab ehk Haabersti kandis, tal on koer, ta ärkab 10 ajal ja ei käi üheksast viieni tööl, töö on projektipõhine, ta ei ole impulsiivtarbija, sõidab jalgrattaga ja rongiga, aga mitte bussiga. Üldkokkuvõttes on kaaslaseta, sportlik ja teadliku toitumisega naine, kes käib pidudel. Helen ja Roald järeldavad, et eksperdid panid küllaltki täppi. Helen leiab, et toidukulutuste järgi otsustamine, et naine elab üksi, on stereotüüpne mõtlemine. Helen ei tunne selle info avalik olemisest end ohustatuna, ent leiab, et nii põhjalikud järeldused on üllatavad.
00:14:29 Sihtasutuse Kadunud juhatuse esimees Aare Rüütel (subt) ütleb, et igapäevaselt inimeste krediitkaardi väljavõtteid ei satu vaatama. Andmete puhul on oluline suuta välja lugeda puuduolevat.
00:14:53 Roald Johannson läheb uurima, palju suudavad kaupmehed kogutud andmeid ära kasutada paremaks müügitööks ja soodsamateks pakkumisteks.
00:15:14 Roald Johannson uurib, mida pood ja kauplejad tema andmetega peale hakkavad. Kliendisuhete nõustaja Indrek Saul (subt) ütleb, et see tase on erinev. Paljud ettevõtted kasutavad kliendikaarti, kuid vaid pooled teavad, kas või kui hästi kliendid seda kasutavad. Osavamad ettevõtted jälgivad kliendi käitumist ning oskavad teha pakkumisi, mille peale klient on meeldivalt üllatunud, ehk ennetada kliendi järgmist ostu, tehes nii otseturundust. Paljud kaupmehed ei tea, mis on personaalne pakkumine. Roald toob välja, et tunneb kiusatust kõikidest oma kliendikaartidest hea meelega loobuda. Vaid 6% kõigist pakkumistest on personaliseeritud, seega 94% ei koge seda, et kaupmees teda tunneb ja ta sellest kuidagi kasu saab. Vähetõenäoline on, et keegi üritab kliendikaardi andmetega midagi halba kliendile teha.
00:19:03 Eksperdid analüüsivad Roald Johannson 'i. Roald ja Helen Sürje jälgivad arutelu arvuti vahendusel. Eksperdid järeldavad, et Roald armastab magusat, samas jälgib toitumist ja hoolitseb väljanägemise eest. Korraks arvatakse, et tegu võib olla naisega, kuid lõpuks otsustatakse, et on mees. Roald sööb hommkuti putru, talle meeldib kodus olla ja toimetada, ei ole elamustejanuline, mitte sportlik, pole lemmiklooma, üksik inimene, Tallinna elanik. Leitakse, et materjale on vähem, kui oli Heleni puhul, ja järeldusi ei saa väga teha. Roald tunnistab, et andis enda kohta vähem infot välja kui Helen.
00:21:47 Mälumängur Igor Habal (subt) ütleb, et mälumängu loogika aitab leida domineerivamaid jooni. Roaldi Johannson 'ile meeldis rohkem aruetlu esimene pool, kus teda tervislikuks peeti. Tallinna Ülikooli käitumispsühholoogia teadur Eva-Maria Kangro (subt) ütleb, et otsib vihjeid inimeste väärtuste kohta, oste, mis peegeldavad elustiili. Helen Sürje ütleb, et Roald võib rahuliku südamega elada, kuna teda pole kerge tabada. Roald 'ile anonüümsus meeldib. Kummalegi neist ei meeldinud, kui andmete põhjal neid analüüsiti.
00:23:57 Roald Johannson ütleb, et hakkab kohe kliendikaarte pooleks lõikama. Helen Sürje ütleb, et varsti suunatakse kõik kaardid üle mobiiltelefoni, seega muutub rahakott õhemaks.
00:24:18 Helen Sürje uurib, millise tehnoloogiaga on kaartide telefoni viimise puhul tegu. EMT lisateenuste osakonna juhataja Holger Haljand (subt) räägib, et NFC arendusel on kaks suunda - turvaliste teenuste, nagu pangakaardid, ning lihtne arendus, kus klient saab ise asju üles kirjutada. Nõue on, et kaart ei tohi olla kaugelt loetav, standard on 2-3 cm. Laboritingimustes suudetakse pangaülekandeid kaupluses teha. Pangaprotsessi turvalisuse tõttu läheb veel tükk aega enne selle kommertsialiseerumist.
00:26:01 Holger Haljand demonstreerib telefoniga kaardimakset, kus telefon tuleb asetada terminali peale, seejärel sinna oma kaardi pin-kood sisestada, ning siis uuesti terminali peale kinnitamiseks asetada. Tekib tehingute logi, mida saab jälgida. Kui pangakaart peab olema turvaline ja asuma sim-kaardil, siis kliendikaardid võivad asuda telefoni mälus. Seetõttu võivad kliendikaardid mobiilis pangakaartidest varem turule jõuda.
00:27:27 Helen Sürje ja Roald Johannson võtavad saate kokku öeldes, et kuigi kaupmehed teavad meist üsna palju, siis siiski on köie jäme ots meie enda käes, programmide ja soodustustega liitumine on igaühe enda asi.
00:27:50 Tiitrid. ETV kõll.
Faili nimi: 2013-003121-0002_0001_D10_TEADUSPALAVIK_SALASILM.MXF
Indeks: 2013-003121-0002
Kestus: 00:28:23
Registreerimise kuupäev: 23.10.2013
Registreerimise aeg*: 2013-10-23 19:36:43
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse