Teaduspalavik: Kliimamuutus

Kirjeldus

Kliima muutub. Teaduspalavik uurib, kas peaksime selle pärast muret tundma. Mida toob globaalne kliimamuutus kaasa eestlastele ja kui ruttu neid mõjusid saab tunda? Milline on ilm Eestis tulevikus? Kuidas hakkab see mõjutama meie igapäevaelu, ühiskonnaprotsesse või loodust? Saatejuht Piret Eero, režissöör Sander Allikmäe.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Üldinfo
Sisukirjeldus
Tehnilised andmed
Arvamused (0)

Sarja pealkiri:	Teaduspalavik
Osa nr.:	2
Kestus:	00:27:19
Indeks:	2016-003121-0009
Režissöör:	Allikmäe Sander
Esmaeeter :	27.09.2016
Kategooria:	Kultuur → teadus
Püsiviide:	vajuta siia

00:00:00		Saatepea
00:00:12		Stj Piret Eero (subt) sissejuhatus saatesse
00:00:30		Meelis Uustal (subt) ja Jaak Jaagus (subt) kirjeldavad, milliseks muutub Eesti kliima tulevikus.
00:02:17		VO - kõige suuremaks kliimamuutuste põhjustajaks loetakse CO2 õhkupaiskamist. Kate - erinevad tehased tossamas
00:02:45		Meelis Uustal (subt) räägib, et kliimamuutustega hakkavad levima ka uued looma- ja taimeliigid. Toob näite robiiniate levikust.
00:04:30		VO - Eesti metsa tulevik. Kate - droonivideo metsast.
00:05:00		Stj Piret Eero ständ
00:05:17		Marek Sammul (subt) ütleb, et kliimamuutusi on kõigepealt näha putukate pealt.
00:06:34		Stj Piret Eero ständ
00:06:45		Tiit Randvee (subt) räägib uute loomaliikide Eestisse tulekust. Räägib šaakalist ja punahirvest, kabehirvest ja pesukarust, kes kõik on Eesti metsade jaoks sissetunginud võõrliigid.
00:10:25		Meelis Uustal räägib, et 1% sisse tunginud võõrliikideste muutuvad invasiivseks. Võivad hakata vohama taimed ja loomad, kes pärinevad hoopis näiteks Aasiast. Tiit Randveer räägib, et põder kannatab niigi soojade talvede tõttu, aga kui paljud uued hirvlased siia sisse rändavad, siis toidulaud jääb kehvemaks ja põder kannatab.
00:13:00		VO - võõrliike ei saa ära hoida. Kate - mets
00:13:30		Tiit Randveer räägib, et sisse tungiv liik tuleb ära küttida siis, kui ta toob uusi haigusi ja on ohuks meie loodusele.
00:14:00		Tiit Randveer räägib, et loomad ja linnud, kes muutuvad talvel valgeks, hakkavad raskemini hakkama saama, sest lumevaeste talvedega on nad väga hea märklaud jahiloomadele.
00:15:11		Tiit Randveer räägib, et päris kindlasti sureb kliimamuutuste tõttu välja viigerhüljes, sest ta ei saa soojenemise tõttu jää peale poegida ja poegade suremus on laiu peale sündides väga suur.
00:17:00		VO - ka kalad võivad elukohta vahetada.
00:17:25		Tiit Randveer räägib, et loomi loendatakse lume peale tehtud jälgede järgi, kuid lumevaeste talvedega on see võimatu. Seega on tulevikus loomi loendada palju raskem.
00:19:00		Tiit Randveer räägib, kuidas tormid võivad hirvlastele kasulikud olla, sest pärast puude murdumist tekib metsa palju noort võsa, mis on neile heaks toiduks.
00:19:50		VO - kliimamuutused mõjutavad ka linde
00:20:20		Meelis Uustal (subt) loetleb linnuliike, kes on kliimasoojenemise raames Eestisse pesitsema tulnud. Räägib, kuidas kannatavad lähimaa ja pikamaa rändlinnud, kui kliima soojeneb.
00:23:00		Meelis Uustal räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused meie pikamaarändureid pääsukesi, ööbikuid ja kurgi. Palju karmimad on neile põuaperioodid Aafrikas kui soojenev kliima Eestis. Räägib otsestest ja sekundaarsetest mõjudest.
00:25:50		Meelis Uustal räägib, mida inimesed saaks teha, et lindudel oleks Eestis hea elada.
00:26:48		Lõputiitid, ETV2 ident

Faili nimi:	2016-003121-0009_0001_XHD_TEADUSPALAVIK_KLIIMAMUUTUS.mxf
Indeks:	2016-003121-0009
Kestus:	00:27:19
Registreerimise kuupäev:	27.09.2016
Registreerimise aeg*:	2016-09-27 23:13:48
Videoanalüüsi olek:	Completed