ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Merefüüsik Tarmo Soomere

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 14
Kestus: 00:29:33
Indeks: 2011-002880-0014
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 16.04.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Tarmo Soomere - elame vanajumala seija taga, kui mõtleme, et USA-d tabab igal aastal mitu 4. kategooria orkaani ja meil on 1 kord kogu Läänemere ajaloos 1. kategooria orkaan, siis on meil ikka tõsiselt vedanud
00:00:16 Saatepea
00:00:39 Luiged ujuvad meres, lained murravad kive, kajakas kivil meres, kajakad taevas (efekt)
00:00:51 Neeme Raud (stj, subt) saate avastand mere kaldal - 2005 jaanuaris sai merefüüsik Tarmo Soomerest korraga kogu Eestis väga tuntud mees. Ajal, kui ilmajaam veel halvaendelisi prognoose ei teinud, hoiatas ta, et merel on lähenemas väga võimas torm
00:01:05 (arvutigraafika) Ilmakaart, tiiter: Vikerraadio Päevakaja 08.01.2005. KT Tarmo Soomere räägib saabuvast tugevast tormist, mille puhul mitmed harvaesinevad asjaolud langevad selle tormi ajal kokku, lainekõrgus Hiiumaal on tulemas 9 meetrit, mida pole ajaloos varem esinenud
00:02:00 Neeme Raud stand - akadeemik Tarmo Soomere tegi oma hoiatuse Kuku Raadio, Vikerraadio ja Postimehe vahendusel. See oli aeg, mil Eesti meedia eriti sageli teadlaste käest nõu ei küsinud, meenutab ta nüüd. Pärast jaanuaritormi (2005) olukord muutus ja nüüd konsulteeritakse Eestis väga sageli kriiside puhul ekspertidega
00:02:19 (Amatöörvideo) 09.01.2005 torm, laev merel, üleujutus Kihnul (aerovõte), päästemeeskond helikopteri juures (efekt) KT Neeme Raud - 2005 alguses 7.-9. jaanuarini Läänemerel möllanud tormi võime tõesti nimetada meie oma orkaaniks. Kihnu saarel ulatus tuule kiirus kohati kuni 32 m/s. Kihnlased kogunesid saare kõrgemasse ossa, kuna madalamad paigad olid vee all
00:02:41 Torm Pärnus, veetaseme tõus, inimesed paatidega tänaval, autod vees (pime). Inimeste päästmine üleujutatud piirkonnas. KT Neeme Raud - Pärnus tõusis veetase 295 cm üle Kroonlinna nulli ja üle ujutati ligi 8 km2 suurune ala. Tormikahjustusi kannatas üle kolmveerandtuhande hoone, 300 inimest evakueeriti. Uputused olid Tallinnas, Haapsalus ja kogu Läänemaal
00:02:59 Auto sõidab üleujutatud maakohas, majad vees
00:03:02 Neeme Raud merekaldal, Dirhami sadam (subt) - kui me oleks jaanuaris 2005 seisnud, kas oleksime siis olnud ninani vees? + INT Tarmo Soomere, merefüüsik, TTÜ lainetuse dünaamika labor (subt) - jah ja saaksime hingata ainult lainevagudes, korda 4-8 sekundi kohta, me saaksim hingata tõenäoliselt.
00:03:19 Kate:(arhiiv) tormist räsitud rannik, meri, torm, üleujutatud piirkonnad, elumajad. jaanuar 2005 (subt) KT Tarmo Soomere - see ala siin oli enam-vähem vee all ja arvata võib, et taimestunud rannavalli osad olid samuti suurelt jaolt vee all. Kust see kõrge vesi meie randa tuli? 2005 jaanuari tormis oli üks moment selles, et 70 cm oli veetase üle pikaajalise keskmise, mis on väga palju vett rohkem kui tavaliselt
00:03:47 Arhiiv: Autosõit üleujutatud piirkonnas, jaanuar 2005. KT Tarmo Soomere - kui nüüd tuleb ja puhub nii, et ta katab ühtlase tuulevaibana kogu Läänemere,
00:03:51 INT Tarmo Soomere - ...siis puhub see tuul veepinna kaldu, tuulelauses küljes on vesi kaldu ja tuule nö pealses küljes on vesi madalam. Ülemere Rootsis, Taanis oli meeter oli allapoole pikaajalise keskmise ehk ligi 1,5m allapoole sellest, mis oli tollel hetkel Läänemere keskmine
00:04:11 Arhiiv: torm jaanuaris 2005 (subt), üleujutused. VIDEO: Tarmo Soomere kontoris arvuti taga ilmakaarte vaatamas. 00:04:25 KT Neme Raud - Tarmo Soomeret tänati tookord kodaniku julguse eest. Ta ise meenutas, et hoiatust tehes käis peast korraks läbi ka mõte, et kui kõik nii ei lähe nagu ta väidab, võidakse teda süüdistada paanika õhutamises, ent ei. Taani ja Rootsi poolt saabunud info ning merefüüsika seadused andsid kindluse, et tal on õigus - maru tuleb äga, suure veega ja rannikuäärsetelet aladelt peab evakueeruma
00:04:49 Arhiiv: jaanuaritorm 2005, päästja koputab inimese uksele, üleujutused, auto sõidab üleujutatud tänaval (pime) KT INT Tarmo Soomere - veepinna muutumine on lainelise iseloomuga ja seal toimivad füüsika seadused toimivad natuke teistmoodi kui me tavapäraelus harjunud oleme. see erinevus on tegelikult ääretult lihtne. Energia võib liikuda kahel moel...
00:05:08 INT Tarmo Soomere (subt) - ...kas koos massiga, kui me viskame kivi kuskile või laseme vett hüdrandist mingis suunas minna, siis liigub energia koos massiga. Energia võib liikuda ka lainena nii et mass ise ei liigu ja selle aspekti me lisasime prognoosidele ja saime aru, et see kord asi on väga kuri
00:05:28 Kate: (arhiiv) jaanuaritorm 2005 (subt), auto sõidab üleujutatud tänaval, päästetööd. KT INT Tarmo Soomere - moment, miks asi kurjaks läks... lainelise liikumise puhul, nagu pinnalainete, tsunamide puhul, et mingi allikas antud juhul tuul, paneb energiat merepinna mingisse osasse, aga see energia liigub mööda merepinda lainena. Merepind on pinnalaine jaoks kui kuldjuhe elektrivoolule, et mingisse kohta pandud energia tabab teist kohta, seekord tabati Eesti Läänemerd
00:05:58 Arhiiv: Jaanuaritorm 2005. Tormihoiatused meedias, ajalehtedes. KT Neeme Raud - see, et üks teadlane kogu riiki tormi eest hoiatas, ilmateenistustest kaugelt ärevamat tooni võttes, jõudis 2005 ka välismeediasse. Ka mujal maailmas peeti seda märkimisväärseks
00:06:10 Mereuurimislaev, Tarmo Soomere laeval, efektiga ajaleheartikkel läbi sulatatud. KT Neeme Raud - aga Tartu, siis Moskva ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkreetselt lainefüüsikale pühendunud ja alates 2007 akadeemikutiitlit kandev Tarmo Soomere tunneb lainete hingeelu
00:06:25 Mereuurimislaev merel, Tarmo Soomere pardal
00:06:38 Laevakapten. KT Neeme Raud - mis laine see on, mis siia randa loksub, teie kui teadlase silmale
00:06:40 Meri loksub randa
00:06:46 INT Tarmo Soomere üpl koos stj-ga rannal jalutades - selle lainel polegi õiget nime, ametlikult peaks talle andma nime ummiklaine, sest ta ei ole otseselt seotud selle tuulega, mis ta on tekitanud. Lained, mida see tuul siin on tekitanud, on tegelikult madaliku taga, meist paarsada meetrit edasi
00:07:02 Kate: meri, kivid, kajakas. KT INT Tarmo Soomere - ja nö neist alles jäänud jäänukid, pikalaineline osa, mis on tulnud läbi kivide, jõuab siia
00:07:10 Meri lokusib kivile. KT Neeme Raud - ent ka see väike laineloksumine siin meie Läänemeres on osa universumi igapäevasest hingusest
00:07:20 INT Tarmo Soomere (subt) - laine on üks meie universumi struktuurti fundamentaalseid osi. Laine on võimalus energia levikuks mööda mingit keskkonda või keskkonna eralduspiiri nii et keskkond ise peaaegu ei liigu
00:07:32 Kate: meri, loojuv punane päike. KT INT Tarmo Soomere - selles mõttes ütleb eesti rahvatarkus õigesti, et lained tulevad ja lähevad, aga vesi on paigal. See on õige teatava piirini
00:07:39 Meri, lained loksuvad kaldale. Laev kaugel merel üpl. Vesi lokusb kivile. KT Neeme Raud - merd vaadates on huvitav mõelda, et meie randa jõudvate lainete sünnikoht võib olla väga kaugel. Neid võis tekitada tuul või millegi suure vette kukkumine. Vesi lainete tekkimise kohast meie randa kunagi ei jõua, sest tegemist on energia liikumisega. Seega me näeme kaugete tormide poolt veepinnale antud energiat. Nii kaua kuni lained liiguvad laugjalt, on olukord merel ohutu. Oht tekib siis kui lained hakkavad murduma
00:08:05 Punane päike mere kohal, rannik (ilupl), merepind, meri ja loojuv päike. KT INT Tarmo Soomere - siis kui laine hakkab tasapisi murduma, tekib situatsioon, kus ka veeosakesed liiguvad. See, mida laine rannaga teeb või kuidas ta meid mõjutab, on seotud mitte laine kui sellise liikumisega, vaid laine poolt liikuma pandud veeosakeste liikumisega, nende poolt avaldatava jõuga
00:08:27 Lainetav merevesi spl, kivine merepõhi. Merekallas. KT Neeme Raud - isegi need väikesed lained, mis ei murdu, on Tarmo Soomere sõnul nii kanged, et suudavad visata liiva kui labidaga. Iga väike lainehari heidab lausa mitu labidatäit liiva ja mitu meetrit edasi. Kui need lained aga oleksid paarikümne sentimeetri kõrgused, võiksid nad mõne päevaga jalgpalliväljakutäie liiva edasi vedada ja nii meie rannikujoont liigutada
00:08:50 Mererand. KT Tarmo Soomere - rannikul on suhteliselt vähe liiva ja suhteliselt palju kive. Liiv ja kruus liigub pikki randa lainete mõjul. Seda liikumist me enemasti ei näe, sest me ei suuda üht lüli teisest erladada. Liikumise tulemust näeme siis, kui me peatame selle liikumise, näiteks sellega, et ehitame sadamakai. Sadamakaist liiv ja kivid edasi ei pääse, kuhjuvad siia taha aegade jooksul ja selle sadama taha on u 40 aasta jooskul kuhjunud paras jalgpalliväljak, umbes 100 korda 100 meetrit mõõtudega, u 3 m paks liivakruusakiht
00:09:23 INT Tarmo Soomere, üpl jalautades mererannas koos Neeme Rauaga - ...jämedalt 15-20 000 kantmeetrit liiva. See näitab, et kui võimas on isegi nii väikeste lainete poolt tekitatud liiva ja kivide liikumine pikki meie randa. Seda ei näe enne, kui see korra peatada. Kui ta korra peatub, siis see koht, kuhu korjub, saab järsku liiva täis ja teiselt poolt hakkab järsku rand ära minema, sest loodus ei salli tühja kohta. Kui see koht, mis on kogu aeg saanud lisaks liiva ja kive ja enam ei saa, siis lained võtavad sisemaalt juurdeja siis me näeme, et rannal on uus joon
00:09:55 Rannajoon. Linnud rannavees. Peegelisile rand. KT Neeme Raud - kas peaksime Eesti rannajoonte pärast muret tundma? + INT Tarmo Soomere - rand on pidevas muutumises ja parim, mis me saame teha, on lasta tal elada oma elu. Ei saa öelda, et see alati meie jaoks parim on, aga ranna jaoks on parim kui ta elab oma elu
00:10:13 Rannikumeri, meri lokusb kivile. KT Neeme Raud - laineid, mis randa uhuvad, on väga erinevaid. Tarmo Soomere ütleb, et lainetüüpe on enam-vähem sniisama palju, kui lainetusega tegelevaid teadlasi, ent laias laastus võib lained jagada kahte klassi
00:10:24 arvutigraafika: skeem laine kohta, tiiter: Lihtsaim (lineerna ahk siinus)laine näeb profiilis välja nii, kaader pooleks, paremal lained mererannas. KT Neeme Raud - lineaarsed ja mittelineaarsed + INT Tarmo Soomere - lineaarsed lained on sellised, kus keskkond praktiliselt üldse ei liigu, see on just see, mida eestlased mõtlevad lainete all. Need on suhteliselt väikese amplituudiga, mistahes pikkusega
00:10:41 INT Tarmo Soomere (subt) - ...aga nad tulevad ja lähevad nii, et nendest midagi halba ei sünni. Mittelineaarsed lained on need, kus toimuvad efektid, mida tavamõistus ei suuda prognoosida
00:10:55 Arvutigraafika: mittelineaarsed lained, kaader pooleks, paremal kaadris tormine meri. KT Tarmo Soomere - lineaarsete lainete puhul saab alati panna 2 lainet kokku ja summa on lihtsalt liidetavate summa. Mittelinaarse maailma ilu ja võlu on sellest, et kui paneme 2 asja kokku, siis me ei saa lihtsalt kahe liidetava summat, tekib veel midagi
00:11:10 Veepind. KT Tarmo Soomere -...mida peame oskama spetsiifiliste meetoditega kirjeldada ehk tervik on suurem kui osade suma. Seetõttu linaarne maailm, mis oli teaduse fookuseks kuni umbes ajani 100 aastat tagasi, on üks lihtne ilus maailm
00:11:29 INT Tarmo Soomere - lipsame mingi asja pihta, see asi läheb seni kui ta põrkab kokku teisega. Mittelineaarses maailmas on asjad teistmoodi. On palju asju, mis omavahel nö pusklevad, tõuklevad, interakteeruvad
00:11:43 Kate: veepind liigub. KT Tarmo Soomere - ja tekib süsteem, millel on kvalitatiivselt uued omadused
00:11:51 Tarmo Soomere kabinetis arvuti taga. Veepind. (arvutigraafika) mittelineaarsed lained. VIDEO: kiirlaev merel. KT Neeme Raud - just need korrapäratud lained Soomere laboris huvi pakuvadki. Aru püütakse saada, kuidas võib tervik olla teinekord suurem kui osade summa. Kuidas on võimalik, et kui 2 laevade poolt lainet tekitatud lainet lõikuvad teatud nurga all, tõuseb sündiva laine kõrgus mitte kahe-, vaid neljakordseks. Soomere ise nimetab oma grupi meelisteemaks kiirlaevade poolt tekitatud lainete uurimist, milles on saavutatud olulisi tulemusi ka maailma mastaabis
00:12:20 Lained peksavad vastu betoonkaid, kiirlaev merel (Superseacat), inimesed kail. KT Tarmo Soomere - nad on jah meie meelisteema väga mitmetel põhjustel. Nad on Läänemere tingimustes täiesti teistmoodi kui tavalised pinnalained. Teaduslikult öeldes on nad fundamentaalsed
00:12:42 INT Tarmo Soomere - nii pikki laineid on Läänemere avaosas viimase 30 aasta jooksul ette tulnud 2 korda, Tallinna lahel üks kord. Nad on huvitava struktuuriga, see on üks konkreetne lainepakett
00:12:58 Kate: kaks reisilaeva mööduvad teineteisest merel. Kiirlaev Tallink Express sõidab merel, Tallinna rannik paistab. KT Tarmo Soomere - ,...kestvusega 10 kuni 20 minutit, mis täiesti vaikse vee peal tuleb ja läheb, mida tekitavad laevad.
00:13:05 Kiirlaev Tallink Express merel. Inimesed sadamakail, lained peksavad vastu betooni, suur reisileav merel, kiirlaev Nordic Jetline Tallinna lahel. Laevad Tallinna sadamas KT Neeme Raud - milliseid laineid kiirlaevad tekitavad? Lühidalt vastates, laineid, mis on olemuselt visad ja avaldavad merele mõju mitmeti. Esmalt, mõjutades ökosüsteeme. 00:13:18 KT Tarmo Soomere - kuna kiirlaeava lained on palju pikemad kui tormilained siin kandis, nad mõjutavad teatavad sügavamat osa rannanõlvast, hinnaguliselt vahemikus 5-15 m, kusd oleme seda mõju ka reaalselt mõõtnud, mõõtnud selle kaudu, kui palju suudavad lained setteid põhjast üles tõsta. See on see sügavus, kuhu ka kõige kõrgemad tormilaied siinkandis ei ulatu
00:13:38 INT Tarmo Soomere (subt) - ja kus kiirlaeva lained tekitavad nö kõigi aegade suurimaid põhjalähedaste hoovuste kiiruseid, vastavalt reageerivad sellele põhjasetted, rebitakse lahti vetikad. See protsess on juba toimunud, ökosüsteem on juba ümber kujunenud. Uuringud muudes maades ja ka meie analüüs rannaprotsesside kohta kiirlaeva lainete vallas näitab, et muudatused toimuvad ajavahemikus mõnest päevast mõne nädalani, et pärast elab ökosüsteem ka oma elu teistmoodi, sinna tulevad teised veetaimed, mis suudavad seal elada, teised kalad käivad seal kudemas ja elamas. Milline see varem oli, me ei saagi teada
00:14:20 Laevad merel üpl + tõmme kivisele rannikule. Lainetav meri. Kiirlaev merel. Paat merel. KT Neeme Raud - kiirlaevalainetega kaasneb veel teinegi mõju, et nad on väga vastupidavad, võivad nad tekitada oma sünnikohast kaugel ootamatu purustusjõuga ohtlikke hiidlaineid. Neid visasid üksiklaineid, mis säilitavad pikka aega oam kuju ja ei prune ka suuri distantse läbides, nimetatakse solitonideks. 00:14:40 KT Tarmo Soomere - üle 10 aasta tagasi meie kolleegid Uus-Meremaalt panid tähele, et
00:14:45 INT Tarmo Soomere (subt) - ...kui kiirlaev mööda sõitis, siis kümmekond kilomeetrit eemal tuli nagu väike tsunami - vesi tõusis 1-2 m kõrgemale tavapärasest tasemest, vesi jooksis mööda randa üles, nagu olesk hästi pikk laine kohale jõudnud. Tegemist oligi laeva poolt tekitatud solitoni-laadse lainega
00:15:04 Kate: (amatöörvideo) hiidlaine rannal, inimesed. KT Tarmo Soomere - ...mis tõusis väga kõrgele ja tagasi voolates viis ära igasuguseid asju rannalt. Sama asja tegime kindlaks Aegna saarel
00:15:16 Kate: Meri, lained peksavad randa KT Tarmo Soomere - et laevalainetel on imetabane võime randa ümber kujundada. See, mida nad teha suudavad, tundub algul täiesti uskumatu - ühe laeva laine suudab ära viia 700 liitrit setteid ühe rannajoone meetri kohta. settete alla ei mõtle ma mitte muda ega mulda, vaid
00:15:38 INT Tarmo Soomere - mõtlen selliseid 1-2 cm läbimõõduga paetükke kuni rusikasuuruse klibuni
00:15:42 Kiirlaev Tallinna lahel. KT Neeme Raud - siit järeldus - kui kiirlaevalained jõuavad randa, mis ei ole nendega harjunud, ...
00:15:47 Tühi supelrand (Pirita) mere poolt vaadatuna, kivine muul, meri, rannik, rohtukasvanud muul. KT Neeme Raud - ...toimub ranna ümberkujunemine väga kiiresti. Akadeemik Soomere sõnul võib laevalainete tulekut meie randadalele tegelikult võrrelda sellega, mis juhtub siis kui tuuled hakkavad puhuma teisest suunast või teise kiirusega ja kui randadesse hakkavad ootamatult tulema teistsugused lained
00:16:07 Tuuline rannik, muul. KT Tarmo Soomere - laevalained tulevad meie mitmetesse randadesse natuke teisest suunast või teiste omadustega kui tuulelained
00:16:10 INT Tarmo Soomere - see omaduste erinevus võimaldab meil täiesti seaduslikult ja teaduslikult korrektselt piiluda tulevikku. Tulevikus vaadat seda, mis siis saab, kui tuule suunad peaksid muutuma või kui Tallinna lahte hakkaksid lained tulema teisest suunast ja teise pikkusega. Pilt on selest lihtne. Pärast väikest tormi Aegna kai lähedal olev
00:16:33 Foto: Aegna saare rannik pärast väikest tormi. KT Tarmo Soomere - rannariba oli kaetud päris paksult päris jämedate setetega
00:16:39 INT Tarmo Soomere - mõni päev pärast laevalainete tööd, muidu vaikse ilmaga, koristas kõik need setted ära ja koristas nii kaugele merre, et nende jälge ei olnud ka lähema 10 meetri sees rannajoonest
00:16:47 Foto: Aegna rannik pärast laevalainete uhtumist
00:16:54 INT Tarmo Soomere - siit moraal, kui peaks muutuma lainekliima meie kandis tõsiselt, siis rannad reageerivad mitte aastatega, vaid tundidega
00:16:57 Kate: Lainete uurijad mere ääres, mõõtmised. kT Tarmo Soomere - esimeste tundidega toimuvad rannas drastilised muutused. See on väga oluline sõnum kiirlaeva uuringutest fundamentaalteaduse maailma
00:17:14 Meri loksub randa. Kiirlaev Tallinna lahel. Kaid meres. KT Neeme Raud - ja veel üks kiirlaevalaineid puudutav aspekt - eriti ohtlikeks muutuvad need üksiklained siis kui põrkuvad teiste omalaadsetega ja neist põrkumistest sünnib uus laine, mille kõrgus ei ole kahe teguri summa, vaid äkitselt oluliselt suurem. 00:17:27 KT Tarmo Soomere - kui 2 taolist veevalli kokku saavad, mis siis sünnib
00:17:32 INT Tarmo Soomere - sünnivad asjad, mis on täiesti uskumatud. Kui saavad kokku 2 tavalist pinnalainet, tuulelainet, siis lainekõrgus suureneb kahekordseks, laine kalle suureneb kahekordseks, muud ei muutu, lihtsalt asjad pannakse üksteiese otsa ja nii ongi. Kui solitonid saavad sobiva nurga alla kokku, siis tõuseb lainekõrgus neljakordseks ja kalle laines 8-kordseks. Üks lauge laine, ükskõik kui kõrge ta on, on alati ohutu, aga järsk laine on üldiselt ohtlik ja murduv laine võib olla tappev. Nii et kahe laeva lainete süsteemi lõikumine andis meile võtme täiesti uude maailma - so pikaealiste hiidlainete teooria
00:18:17 Kate: Hiidlaine, laevast vaade, laev murrab laineid, meri vahutab. Naftaplatvorm meres. Naftaplatvormi töötajad. KT Tarmo Soomere - selliste lainete teooria, mis tekivad solionide lõikumisel. See on täiesti unikaalne laineklass kogu maailmas. Hiidlained on üks väga vana osa meremeeste teadmisest, neid peeti müütilisteks kuni 1955 kui üks selline mõõdetud laine oli naftaplatvormil Põhjameres. Laine võrdlemisi tagasihoidlikus tormis oli selline, mille hari tõusis 18,6 m üle veepinna. Naftaplatvorm oli arvestatud kõrgema laine jaoks, mis võib tekkida 1 kord 10 000 aasta jooksul
00:18:52 INT Tarmo Soomere - naftaplatvorm oli ekspluatatsioonis napp aasta kui 10 000 aastat sai täis
00:18:57 Fotod: hiidlainete poolt rüüstatud laevad. KT Neeme raud - ootamatud hiidlained merede hirmud ja legendid, aga nad on reaalselt olemas ja keegi ei oska nende teket täpselt ette ennustada
00:19:06 Laev murrab laineid, hiidlaine lööb vastu laeva, mees kukub pikali. KT Neeme Raud - ja kui nad juhtuvad laevu vale nurga alt tabama, võivad kahjustused olla erakordselt suured
00:19:19 Vaade laevalt merele, kus suured lained. KT Neeme Raud - akadeemik Tarmo Soomere labor lisas teadusesse arusaama hiidlainete käitumisest madalas vees
00:19:37 Rannik (aerovõte). Laev tugeva lainega kai ääres meres. Hiidlaine poolt põhjustatud üleujutus mandril. Jaapani hiidlainekatastroof. KT Tarmo Soomere - madal ja sügav vesi laineteaduse jaoks ei ole mitte füüsiliselt madal või füüsiliselt sügav. Sügav vesi on selline vesi, kus vee sügavus on märksa suurem laine pikkusest ja madal vesi on selline vesi, kus vesi on märksa madalam lainepikkusest. Suur ookean on madal vesi tsunami jaoks ja meetrisügavune vesi on sügav vesi väikeste tuulelainete jaoks. Küsimus on laine pikkuse ja vee sügavuse suhtes. Laevad tekitavad meil siin laineid, mis on pikad tallinna lahe vee sügavuse jaoks
00:20:08 INT Tarmo Soomere (subt) - ja kui taolised laevalained lõikuvad, siis tekivad nn madala vee hiidlained, mis erinevalt sügava vee hiidlainetest, on pikaealised. Nad võivad eksisteerida sobivates tingimustes kuitahes kaua ja püsida minuteid, liikudes ühest kohast teise ja teha kurja seal, kus parasjagu nemad arvavad heaks välja ilmuda
00:20:37 Inimene betoonist sadamakail, lained murduvad vastu kaid
00:20:42 INT Tarmo Soomere - kiirlaevalainete uuringud viisid meid maailma esimese seni ainsa pikaealiste hiidlainete mehanismi selgituse juurde
00:20:51 Meri loksub kivisele kaldale. Reisilaevad merel. Kiirlaev Tallinna lahel. KT Neeme Raud - tänu akadeemik Soomere laobori uurimustele ongi laevaliikulse mõjude hindamisse tulnud täiesti uued faktorid. Kui veel 10-kond aastat tagasi valitses arvamus, et laevaliikluse mõju on alati lokaalne, siis nüüd teatakse, et kiirlaevalained võivad liikuda kümnete kilomeetrite kaugusele praktiliselt ilma hajumata ja kõrguse vähenemiseta. Ent mida selle teadmisega peale hakata - kiirlaevandus ju jätkub.
00:21:22 INT Tarmo Soomere - laevaomanikud kasutavad neid võimalusi, mis on neile seadusega lubatud. Keegi ei saa sundida laevaomanikku olema kas loodussõbralik või rannasõbralik või meresõbralik. See on ennekõike vastava riigi ja vastavate otsustuskodade pädevuses aru saada, kas midagi, mis laevaliiklust tekitab, on kahjulik või mitte
00:21:45 Kate: Tallinna panoraam merelt + eemalesõit rannale. KT Tarmo Soomere - ja vastavalt meetmed võtta. Suur osa keskkonnateadustest
00:21:55 Kate: (amatöörvideo): torm, üleujutus linnas lennukipl. üleujutusest. KT INT Tarmo Soomere - on investeerinud natuke ebatavalises mõttes. Me ei saa investeeringult lõigata protsente ja kasu, küll aga saame vältida kahju. Tulemus on tegelikult sama, kui tekib kuskil kahju, siis peame selle kuidagi kinni maksma
00:22:11 INT Tarmo Soomere - laevaliikluse puhul on asjad võrdelmisi lihtsad ja selged - kui selgub, et mingi marsruut või laevatee on märksa ohutum keskkonnale, siis tuleb seda kasutada, juhul kui see ei too kaasa väga suuri kulutusi kütusele või laevade sõiduajas
00:22:26 Tallinna Küberneetikainstituudi lainelabor, merekaardid arvutis. Tarmo Soomere arvuti juures, oma kabinetis. KT Neeme Raud - Tallinna Küberneetikainstituudi lainelaboris püütakse omalt poolt välja töötada lahendusi, kuidas inimesel oleks Läänemerd kõige ohutum kasutada. Pealuuga märk (surmavalt ohtlik). Tarmo Soomere oma kabinetis. 00:22:38 KT IN Tarmo Soomere - üks meie uurimissuundadest praegu seotud laevaliiklusega seonduvate ohtude vähendamisega. Hoovused transpordivad võimalikku reostust nii nagu nemad tahavad. Hoovuste süsteem on väga keerukas. me püüame rehkendada välja
00:22:56 INT Tarmo Soomere (subt) - ...millised mere osad on head või vähem ohtlikud selles mõttes, et kui sinna satub naftareostust, et siis see ei lähe tundlikele aladele või randa. Mõnedest kohtadest merel läheb reostus randa peaaegu kohe ja mõnedest kohtadest kulub nädalaid enne, kui ta randa jõuab. Püüame välja rehkendada ohtlikud ja ohutud kohad ja anda soovitusi laevaliikluse korraldamiseks nii, et laevad liigiksid mööd merd nõnda, et võimalikud õnnetuse tagajärjed oleksid väiksemad.
00:23:24 Naftareostus merekaldal
00:23:27 Muuga sadam (aerovõte). Laev merel (aeruvõte). Tarmo Soomere labor. KT Neeme Raud - et taolist ohutuma laevaliikluse kaarti luua püütakse Soomere laboris esmalt mere sees toimuvast selgemat pilti saada
00:23:35 Neeme Raud Küberneertikainstituudi lainelaboris küsib seadmete kohta + Mikk Viidebaum, magistrand (subt) näitab ja räägib, et see on tavaline kanalisatsioonitoru ja siis otsa paneme tööstusliku GPS-GSM seadme, mis teatud aja tagant saadab kordinaate välja, mille üle interneti loeme alla ja kanname kaardile ja näeme, kuidas hoovused Tallinna lahes liiguvad
00:24:17 arvutigraafika: Balti riikide ja Põhjamaade merekaart, hoovused. KT Neeme Raud - selle küberajastu pudeliposti abil saabuvad andmed aitavad luua Läänemere hoovustsest täpsemaid kaarte
00:24:29 Merekaart hoovuste liikumisest. KT INT Bert Viikmäe - suured hoovused tulevad Läänere avaosast, sisenevad Soome lahte ja liiguvad uuesti välja, vahepeal on ka palju ringlevat liikumist ja ühe koha peal seismist ja võib ka suhteliselt kiiresti randa jõuda, võimalik reostus või mis seal peaks juhtuma
00:24:49 INT Bert Viikmäe, teadur (subt) - meie töötame välja tehnoloogia, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada rannikureostuse tõenäosust laevateede optimeerimise läbi
00:25:00 Kate: (arvutigraafika) hoovuste kaart. KT Bert Viikmäe - kasutades selleks pinnahoovuste mustreid ja teadmisi hoovuste käitumisest
00:25:08 INT Bert Viikmäe + pealesõit kaardile arvutis - siin on võimalikud optimaalsed laevateed, kust võimaliku õlilekke või reostuse korral tõenäosus randa kandumiseks on oluliselt väiksem ja aeg samuti pikem
00:25:23 Küberneetikainstituudi lainelabori teadurid. KT Neeme raud - Küberneetikainstituudi lainelaboris vaadatakse meie oma merest mõistagi kaugemale
00:25:31 Arhiiv: Jaapani maavärin, katastroofipiirkond, üleujutatud linn, hiidlaine tuleb (aerovõte)KT Neeme Raud - kui Jaapani maavärina järel tekkis tsunami, jälgiti seda huviga , sest selle oli otsene side uurimistööga kiirlaevalainetest. Tsunami põhjustab maavärin mere all. Ohtlikke hiidlaineid võib tekitada laevaliiklus vee peal. 00:25:46 KT Tarmo Soomere - vee jaosk on ükskõik, kas ta liigutatakse alt või ülevalt. Kui kujutate ette liikuvat maalihet vee all, mingi suur mass liigub mööda mere põhja. Täpselt sama efekti annab mööda veepinda liikuv laev ja madalrõhkkond. See dünaamiline sarnasus annab meile võimaluse kasutada laevu tsunami tekitajatena
00:26:13 INT Tarmo Soomere - ja laevalaineid tsunami väikse mudelina.
00:26:16 Kate: kiirlaev merel, laevad merel, inimesed sadamakail, laine loksub vastu. Meri loksub randa. KT Tarmo Soomere - laevalainete teaduslikus mõttes hästi rakendatav aspekt on see, et nad tulevad sageli täiesti vaiksel merel kindla signaalina, nagu hakkaks tsunami tulema. Uurides laevalaine omadusi ja detaile, kuidas nende kuju on ja vaadates, kuidas konkreetse kuju ja omadustega laine jookseb mööda randa üles, saame skaneerida tulemused tegelikult tsunami peal. Meil on unikaalne looduslik katsebassein siin kasutada
00:26:46 Meri loksub randa. Arhiiv: Jaapani maavärin. KT Neeme Raud - Küberneetikainstituudi lainelabori kõige olulisem panus tsunamiteadusesse on avastused selle kohta, mil määral määrab selle veemassi purustusjõu ta profiil, tsunamisid uurides nähti, et nende uhte kõrgus, see, kui kaugele maale võib vesi välja jõuda, sõltub otseslt laine esinõlvast, kas see on järsem või laugem. Teadlaste jaoks nii Eestis kui ka mujal maailmas oli täiesti ootamatu tõdemus, et laine profiil määrab tegelikult ta purustusjõu. Ja sõltuvalt uhtekõrgusest võib purustusjõud erinevatel tsunamidel erineda 4-5 korda. Põhjaliku uurimistöö eest selles vallas sai Soomere laboris vanemteadurina töötav Irina Didenkulova prestiižika rahvusvahelise auhinna
00:27:30 Irina Didenkulova lainelaboris koos Neeme Rauaga. KT Neeme Raud - Euroopa Geoteaduste Liidu poolt välja antava Pliniuse medali
00:27:36 Pliniuse Medal Irina Didenkuloval (raamitud dokument)
00:27:41 Tarmo Soomere kabinetis arvuti taga. Lainelabori teadurid. Ilmakaart arvutis. Teadur arvti taga. KT Neeme Raud - Tarmo Soomere juhtimisel on lainelaborist saanud rahvusvaheline uurimisasutus. Töötajaid on 17, emakeeli 8. Kuigi uuritakse paljudel meredel toimuvat, on peamiseks vaatlusobjektiks siiski Läänemeri. Et Läänemerd paremini mõista koostati ilmajaama arhiivide põhjal andmebaas, mis näitab piltlikult lainete kõrgust alates 1940-ndatest aastatest, mil lainevaatlustega alustati
00:28:10 Tarmo Soomere kabineti uksel kiri: Lainetuse dünaamika labori juhataja akadeemik Tarmo Soomere. Labori ruumid. Iluplaanid: meri ja lojuv päike. KT Neeme Raud - akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult Läänemere uurimise pikaajalisis traditsioone. Ajal, kui mereteadused maailmas alles tekkisid - 100-150 a tagasi, olid just siinse piirkonna teadlased paljudes valdkondades selgelt pioneerid
00:28:26 Neeme Raud saate lõpustand merekaldal - Läänemeri, mille ääres me elame, tundub meile nii kodune ja igapäevane, kuid maailma mastaabis on ta erakordselt huvitav uurimisobjekt. Akadeemik Tarmo Soomere ja tema töögrupi avastused Tallinna Küberneetikainstituudis laevaliikluse ootamatust kaugmõjust, tsunami purustusjõu sõltuvusest laine profiilist, lainete vastastikusest mõjust ja hiidlaine tekkimisest madalas vees, on pannud Eesti kindlalt maailma mereteaduste kaardile
00:28:54 Neeme Raud jalutab mööda rannariba, laine loksub
00:29:04 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:29:15 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:29:26 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:29:33 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0014_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_MEREFUUSIK-TARMO-.MXF
Indeks: 2011-002880-0014
Kestus: 00:29:33
Registreerimise kuupäev: 16.04.2011
Registreerimise aeg*: 2011-04-16 18:15:47
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse