ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: LDI laser-ja optikatehnoloogia

Saada link

Media

Kirjeldus

Järjest rohkem satub meie meredesse ja ümbritsevasse loodusesse reostust. Et see kiiresti avastada, ja mis veel olulisem, selle koostis kohe ka tuvastada, on vaja erilisel tehnoloogial põhinevat tehnikat. Just selliseid mobiilseid seadmeid, millega saab õlireostust, gaasilekkeid või loodusse sattunud ohtlikke kemikaale lennuki või helikopteri pardalt või siis vahetult sündmuskohal tuvastada, arendatakse ning valmistatakse Eesti teadus- ja arendusettevõttes „Laser Diagnostic Instruments“. Saate autor Ene-Maris Tali, saatejuht Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 13
Kestus: 00:29:26
Indeks: 2011-002880-0013
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 09.04.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Leino Vint- eks see kõiki noori poisse omal ajal huvitas, nad nägid kuskilt Soome kanalist sellist filmi nagu "Tähtede sõda", see laserite teema oli väga paeluv, seda enam, et informatsiooni selle kohta saada ei olnud midagi
00:00:19 Saatepea
00:00:42 Lasertehnoloogia labor, laserkiired
00:00:52 Neeme Raud (stj, subt) stand - enamik tallinnlasi magab praegu. Kesklinnast mitte kaugel lõikab läbi öö laserkiir, siin katsetatakse Eestis loodud maailmatasemel lasertehnikat
00:01:02 Laserkiired. KT Neeme Raud - see tagaõu on omamoodi välilabor firmale Laser Diagnostic Instrument või LDI, kus on loodud mitmeid ka maaima mastaabis tuntud unikaalseid seadmeid
00:01:15 Helikopterikabiin
00:01:17 helikopter lendab õhus
00:01:18 Neeme Raud stand, taustal töötav helikopter, - kui Läänemerel antakse nafta reostuse häire kohe siin Tallinna Lennujaamas piirivalve helikopteritele
00:01:23 Tallinna Lennujaama lennurada (talv) + kiirmontaaž helikopteri kabiin, jäine meri (aerovõte)
00:01:28 Helikopter angaaris, sisepl-d ja välispl-d. KT Neeme Raud - helikopterile paigutatakse firmas LDI valmistatud seireaparaat, mille silmaks on laserkiir ja mis hakkab merest saaste otsima
00:01:39 Neeme Raud stand - Jõhvi politseil on tekkinud kahtlus, et õhel kinnipeetaval on narkootikume, appi võetaks etaas lasrediagnostika firma poolt loodud seade
00:01:46 Narkootilise aine tuvastamine politseis kaasaskantava narkolabori abil. KT Neeme Raud - politsei kasutab narkootilise aine tuvastamiseks väikest kaasas kantavat narkolaborit või narktesti. 00:01:57 KT INT - laseriga saab mõõta distantsi
00:01:59 INT Leino Vint, mehaanikaosakonna juhataja (subt) - laseriga saab määrata erinevaid aineid, laseriga saab ka valgus-show'd teha, mõõta kiirust ja kasutada meditsiinis, kõll laseroperatsioonides, küll bakteritsiidset toimet omavad laserid saavad baktereid hävitada, laseritel on väga palju rakendusi
00:02:22 lasertehnoloogia labor, Leino Vint kaitseprillidega, laserkiired. KT Neeme Raud - Leino Vindi jaoks on noorpõlve unistus, laserkiirtega põnevaid asju korda saata, tõesti täitunud. Lasertehnoloogiat on ta firmas LDI uurinud ja arendanud nüüd juba üle 10 aasta. 00:02:39 KT Leino Vint - laseri valguskiir ei haju naljalt, me suudame teda kontsentreerida väga pika distantsi peale väga väikeseks punktiks ja see ongi ülimalt positiivne nähtus selle asja juures, me suudame mõõta aineid pika distantsi pealt
00:02:59 Laserkiired laboris, lidar. KT Neeme Raud - laseri just kaugseireks kasutamine ongi LDI-le tuntuks toonud. Seade, mis selleks juba 1990-ndatel aastatel kokku pandi, põhineb optilisel valguse avastamise ja määramise tehnoloogial, mille nimi on inglise keeles light-detection and rangeing ehk lühidalt - lidar.
00:03:20 Lidar laboris, märkmete tegemine, diagramm, helikopteri kabiin, helikopter õhus. KT - meie lidarid on suutelised määrama näiteks õlireostust kuni 500 meetri pealt
00:03:28 Lasetehnoloogia labor (firma LDI) KT INT Leino Vint - lidar on spektromeetri ja laseri kooslus
00:03:38 INT Leino Vint - ...kus laser töötab ergastusallikana, kustsub esile uritavas objektis fluorestsentsi
00:03:45 Kate: Lidar töötab. KT INT Leino Vint - ja spektromeeter sisuliselt mõõtab seda flourestsentsi
00:03:46 Laserkiirega objekti uurimine + tiiter: Laserkiir ja vastuvõtja on rangelt suunatud uurimisobjektile. Osa fluorestsentsvalgusest püütakse kinni teleskoobi objektiiviga. Valgus koondatakse läbi väikese ava, et kõrvaldada uurimistsoonivälist valgust. Difraktsioonivõre lahutab selle valguse spektriks ning võimendatud kujul registreeritakse see kaameragaKT INT Leino Vint - see on selline nähtus, kus suurema energeetilise tasemega valguskvandid ergastavad ainet ja löövad selle nö kõrgemale energia tasandile, mille tulemusena hakkab see aine madalamasse energia tasemesse minekul uuesti kiirgama talle iseloomuliku aine..
00:04:17 INT Leino Vint - ...või ainete osade korral vastavat valguskiirgust. Spektromeeter tuvasatab selle aine
00:04:28 Kate: (arvutigraafika) aine tuvastamine spektromeetriga + tiiter: Kaamerast väljastatud signaal töödeldakse arvutis. Tulemuseks on uurimisobjekti LIF spektraalkõver. Arvuti andmebaas sisaldab paljude erinevate ainete LIF spektraalkõveraid. Võrreldakse saadud spektrit andmebaasiga - toimub objekti tuvastamineKT INT Leino Vint - tuvastamine käib järgnevalt, et arvutis olevat erinevate õlide või ainete andmebanka võrreldakse nö uuritava objektiga, selle sama õliga, mida me parajasti oleme tuvastanud, toimub õli või naftasaaduse kaardistamine. Tulemuseks on meil sisuliselt maakaart
00:04:54 INT Leino Vint (subt) - .. mille peale on kantud erinevate ainete asukohad, mida me oleme avastanud ja ka kogus, mida me nägime.
00:05:06 Lasertehnoloogia labor, lidarite kasutamine reostuseseires (merel). Õlide määramine laboris. KT Neeme Raud - need lidarid, mida te toodate, on täiesti unikaalsed + INT Leino Vint - selliseid pole mujal olemas, oma saavutusvõime poolest, eriliseks muudab lidari see, et suudame reaalajas määrata erinevaid õlisid, õlisaadusi või fütoplanktonit. Konkurentidest on raske rääkida, sest neid eriti palju ei ole. Unikaalne on see, et meil on olemas erinevate ainete tohutu suur andmepank, mis puudutab õlisid
00:05:46 INT Leino Vint - ja me suudame neid õlisid määratleda väga täpselt
00:05:52 Kate: naftareostuse ohver - merelind kivide vahel
00:05:55 Kate: naftareostuse uurimine meres, lindude läbivaatus. KT Leino Vint - eriti on see kasulik naftareostuse korral või õlireostuse
00:06:10 Eesti Piirivalve helikopter angaaris. KT Neeme Raud - firma LDI lidarid kuuluvad peatselt ka Eesti Piirivalve töövahendite hulka, praegu oodatakse selleks lõplikku kinnitust
00:06:23 Seirajad helikopteris. Helikopter õhus. Helikopter angaaris. Seiremeeskond helikopteri juures mere ääres. Meri helikopterilt. Helikopter õhus. KT Neeme Raud - kui Läänemerel naftareostus avastatakse, kasutatakse seirelendudel esmalt seadet, mille nimi on Star. See on piirivalvehelikopterile installeeritud ja sellega saaba merepinda kammida väga ulastuslikult - vaadelda mitmekilomeetriseid vetevälju. Kui reostus üles leitakse, soovitakse selgeks teha, millise ainega on tegu ja lülitataksae sisse lidar
00:06:43 lidar helikopteris + tõmme kirjale helikopteril: piirivalve lennusalk KT IN - tema põhifunktsioon on ...
00:06:50 INT Allan Oksmann, Politsei ja Piirivalve Lennusalga juht (subt) - määrata reostuse iseloomu. Lidar oskab määrata talle teadaolevaid aineid, mille speketr talle teada
00:06:57 Kate: Eesti Põhjaranniku merekaart, seire tulemused kaardil, seire tulemused arvutiekraanil. KT Allan Oksmann - ja ta näeb ka mingil määral vee alla, kui on juba selline reostus, mis on tõmmanud klimpidesse, klimbid pole enam veepinnal
00:07:09 Kate: naftareostus meres (aeropl), lidar töötab. KT Allan Oksmann - tema nišš on väikese ala kohal
00:07:18 INT Allan Oksmann - väikese ala kohal saab lidariga otsida reostust
00:07:21 Lidar, piirivalve helikopter angaaris, helikopter õhus. KT Neeme Raud - Eesti Piirivalve on lidariga teinud palju katselende. Seadme tõhususes veenduti, kui keset Soome lahte läks põhja alumiiniumilastiga laev, mis hakkas vette reostust lekkima. Lidariga lennati õnnetuspaigast üle ja saastunud ained tehti kindlaks
00:07:42 Lidar helikopetril, lidar pl-d KT Neeme Raud - Soome lahes on lidariga seiratud ka fütoplanktonit - vees olevat vetikatest ja teistest taimedest koosnevat taimhõljumit, mis laseriga kombates saadab tagasi tugeva fluorestsentssignaali
00:07:52 Diagramm arvutiekraanil. KT Neeme Raud - ...ja uuritud on ka Tallinna enda keskkonna seisu
00:07:57 Meri ja Tallinna sadam, (aerovõte, talv). lidari seirekaardid. Helikopteri lend arvutiekraanil. Tallinna erinevad piirkonnad, sadamad, raudteed. (aerovõte) 00:08:05 KT INT Leino Vint - 4-5 aastat tagasi oli ülesandeks mõõta õlireostus Tallinna eri piirkondades, sinna kuulusid sadamad, teed, raudteed
00:08:23 INT Leino Vint - samamoodi sai kontrollitud kaevandustes asuvaid veesilmasid. Kõige imestusväärsem oli see, et Muuga sadam, kus käib palju tankereid, oli väga puhas
00:08:46 Seirekaart, helikopter. KT Leino Vint - kõige räpasemat kohta ei ütle
00:08:50 Kate: Muuga sadam (aerovõte) KT Leino Vint - põhiline reostus on raudteed
00:09:05 INT Leino Vint - tahes-tahtmata enne kriisiaega olid raudteed väga tihedalt läbi imbunud naftasaadustest, muud ei ole, kui see pääseb põhjavette
00:09:21 Mehhiko lahe naftareostus merel (aerovõte). KT Neeme Raud - 20. aprillil saab täpselt aasta Mehhiko lahe naftakatastroofist. Plahvatyus firmale PP kuulunud platvormil nõudis 11 seal töötanud inimese elu
00:09:34 Merepõhi (veealune võte) , naftareostus merepinnal, laev merel (naftareostuse likvideerimine). KT Neeme Raud - 3 kuu jooksul, kui seal olevat puurauku sulgeda ei jõutud, voolas vette ligi 5 miljonit barrelit naftat. Oma lidareid pakkus naftakatastroofiga võitlemiseks ka Eesti firma LDI
00:09:52 INT Jüri Lapimaa, elektroonikaosakonna juhataja (subt) - pakkusime seda tehnoloogiat USA valitsusele kriisi lahendamiseks. Vastus oli - aitäh, meil on kõik kontrolli all. Hiljem nad pöördusid meie poole uuesti
00:10:13 Kate: firma LDI ruumid, lasretehnoloogia labor, Leino Vint töötamas. KT INT Jüri Lapimaa - nad ei tundud firmat LDI, meie kõrval olid väga kuulsad firmad, NASA näiteks. Me teame, millised võimalused NASA lidaritel seal olid. Aga nad lihtsalt ei sobi selle ülesande lahendamiseks, mida meie pakkusime - kui nafta on veepinnal, siis NASA lidar töötab hästi
00:10:45 INT Jüri Lapimaa (subt) - kui nafta läheb veepinna alla, siis ei ole võimalik selle lidariga teha, meil selleks see töötab. + KT Neeme Raud - teie tehnoloogia oli loodud selleks, et vaadata sügavamale
00:11:01 Kate: naftareostus meres (aeropl). KT Jüri lapimaa - sellist tehnoloogiat ei olnud seal (NASA-l) kasutada
00:11:07 Mehhiko lahe naftareostus (aeropl). Lidar. LDI meeskond, Leino Vilt. KT Neeme Raud - kirjavahetus USA võimudega käis mitu kuud. LDI oli kohe Ameerikasse saatma 3 lidarit. USa otsustas siiski, et välisabi ei vajata, kuid Mehhiko katastroof pani kindlalt Eesti maailma kriiskaardile
00:11:26 INT Jüri Lapimaa - Läänemeremaad on kõik kasutanud tehnoloogiat, kas meiega koostöös või on ostetud ära. Näiteks Poola Teaduste akadeemia laeval oli meie lidar üle 10 aasta, vist 15. Norras oleme käinud. Koostöö algas soomlaste, poolakate, sakslaste, rootslastega
00:11:59 Kate: (arvutigraafika) Lidar laeval. KT Jüri Lapimaa - oleme käinud Atlandil, palju kilomeetreid on mere lidariga sõidetud, hiljem tulid tehnoloogiasse lennulidarid
00:12:12 Helikopter angaaris. KT Neeme Raud - nüüd juba rahvusvaheliselt tuntud LDI lidarid ei ole ainud lasertehnoloogia, mida firma pakub. Tõhus abivahend on loodud ka meedikutele
00:12:23 Neeme Raud ja Leino Vint jalutavad LDI ruumides - selle masinaga saab ravida ägedat tuberkuloosi
00:12:31 INT Leino Vint - tegemist on laserravi seadmega, siia sisse on peidetud ultraviolettlaser
00:12:38 Kate: laserravi seade.
00:12:49 INT Leino Vint - asja põhimõte seisneb selles, et kui inimesel on tugevasti kannatada saanud kopsu osa bakterite poolt, on tekkinud nö auk, siis selle seadme abil on võimalik lasta haiguskoldesse ultraviolettkiirgust
00:13:08 Kate: laserravi seade - Leino Vint - siit tuleb UV-valgus (näitab käel), ega näha ei ole midagi - otsast natuke on. Kui paberile suuname, näeme, siis näeme UV-valgust. Näiteks nahaarstide puhul, mida Tartus kasutatakse, UV-d ju nahal ei näe, siis kasutatkse teist laserit, mis toimib markerina - punane laser, siis näeme, et selle piirkonnaga on tegemist, mida me ravime
00:13:49 Leino Vint (laserravi seade käes) - arst peab olem tuvastanud viga saanud kopsu kaverni, sellesse kohta, kus on haiguskolle viiakse kiudoptiline kaabel ja seansside kaupa toimub selle haiguskolde kiiritamine
00:14:11 Leino Vint - kui räägime kiiritamisest, siis siin ei ole radiatsiooniga midagi pistmist, tegemist on valgusega, see on valgus, mida me ei näe ja sellega saab ravida
00:14:23 Laserravi seade, Leino Vint ja Neeme Raud seadme juures. Laserseadmega vaatamine. Laserkiired. KT Neeme Raud - see raviseade, mida kutsutakse Mariaks, valmistati vene tohtrite jaoks, kuid nagu kuulsite, Eestis kasutavad Mariat Tartu nahaarstid näiteks psoriaasiraviks. Huvi on selle aparaadi vastu tundnud ka hambaarstid. Tohtrid valgustavad laseriga vaid kindlaid haiguskoldeid. Aga mis saab siis kui inimene enese teadmata laserkiire ette satub Kui ohutu või ohtlik on see tugev valguskiir
00:14:58 Neeme Raud laserseadme ees - kui see seade käima pannakse, siis laser tuleks minust läbi? + Leino Vint - peaaegu, aga läbi ei tule. Midagi ei tunne, aga kui energia on liialt suur, siis kampsunile võib märk jääda, aga see on ohutu
00:15:14 Kate: laserkiir, Leino Vint LDI ruumides. KT INT Leino Vint - meie suurendame laserkiirt ja tahes-tahtmata laserkiir on hajuv, laserkiir on suurendatud sellistesse mõõtmetesse, et ta oleks inimestele, loomadele
00:15:38 INT Leino Vint (subt) - ...ohutu. See energia peab jääma nö vastavatesse piiridesse. Olenevalt laseri võimsusest saame kasutada kas hästi kontsentreeritud kiirt, mõõtudega 0,5 korda 0,5 meetrit 200 meetri kaugusel ja suurema energiaga 1 korda 3 meetrit 200 m kaugusel
00:16:06 Kate: laserkiir . KT Leino Vint - katseseadme juurest kiir on mõõtudega 20 korda 8 millimeetrit ja siis ta laieneb...
00:16:16 INT Leino Vint - ..200 meetri peal on umbes pool meetrit korda pool meetrit
00:16:18 Laserkiir, Leino Vint uurib. KT Neeme Raud - võimsad lidarid suudavad laserkiire abil uuritavat ainet kombata 500 korda sekundis, kuid nende mõõdistuste arvu võib tõsta sekundis ka kuni 2000-ni ning lasersilm on väga terav. 00:16:33 KT - kuidas iganes fantaasia võtab, kõik mis iganes fluoresseerub, seda kõike saab avastada
00:16:39 INT Leino Vint - selle masinaga ei saa tuvastada näiteks seda metallikänkarat, sest siin ei fluoresseeru mitte midagi, aga saame tuvastada palju orgaanilisi asju, näiteks koloromaalsed süsivesikud, kõikvõimalkud orgaanilised lahustid, vetikad, taimed. Vahe on näiteks nisul ja tomatil, kui mõõta
00:17:07 Kate: meri ja jää (aerovõte), sadam (aeruvõte), seirajad helikopteris, helikopter õhus. KT Neeme Raud - kas sellega saaksite uppunud laevu avastada + INT Leino Vint - uppunud laevu on raske sellega avastada, aga saab avastada kaudselt, kui sellest laevast lekib midagi
00:17:19 INT Leino Vint - laevast lekib õli näiteks. Saaba avastada ookeanis või meredes, kui maa sees on peidus nafta leiukohad. Tahes-tahtmata immitseb sealt midagi ja kui see moodustab veepinnale kelme, me suudame avastada, et seal on tegemist mingisuguse lekkeallikaga
00:17:49 Kate: laseriga tuvastamine, lidar, helikopter angaaris. KT Leino Vint - kogu iva on selles, et valgus peab läbima keskkonda. Kui ergastatav valgus ei jõua uuritava objektini, siis me ei näe ka mitte midagi
00:18:03 LID labori ruumid, mikroskeem. KT Neeme Raud - lasertehnoloogial põhinevate kaugvaatlusaparaatide aparaatide kõrval on LDI-s loodud ka seireseade, millega saab asju uurida väga lähedalt. 00:18:012 KT Leino Vint - tegemistr on seda tüüpi spektromeetriga, ....
00:18:18 INT Leino Vint - kus uuritavat ainet ergastatakse paljude erinevate lainepikkustega ja loetakse üles fluorestsentsspektri jälg
00:18:32 Kate: Sülearvuti laual, andmed arvutis, töö LDI laboris. KT Leino Vint - mille tulemusena tekib meil kolmemõõtmeline kujutis ja kuna kolmemõõtmelises kujutises on hästi palju informatsiooni, suudame väga täpselt määratleda, milliste ainetega on tegemist
00:18:59 INT Leino Vint - mõõtmine toimub lähidistantsilt, seda teatud põhjusel - kui me mõõdame mingisugust objekti u 200 erineva lainepikkusega, siis lidari puhul 200 erinevat laserit ühtekokku panna, on see ilmvõimatu, me suudame 3 panna. Ergastusallikaks kasutame elavhõbedalampi ja eraldame sealt erinevad spektrijooned
00:19:35 Arvutiekraanil info, lähiseireparaat, töö laboris. KT INT Neeme Raud - lähiseire või ingl k lühendiga SFS-seade looja on Eesti laserdiagnostika üks asutaja ja nüüd arendusdirektor Larissa Barõvkina. 12 a tagasi pälvis ta selle aparaadi eest Maailma Intellektuaalse Omandi Organistasiooni aasta preemia ja selles väikeses kohvris oleva seadmega võib uurida väga paljusid erinevaid aineid, alates õlidest toidu ja alkoholini. Meie otsustasime vaadelda erinevaid õunamahlu
00:20:05 Õunamahla tegemine. Uurimine seireaparaadis. KT Neeme Raud - ...ühte, mille teeme ise, siis pastöriseeritud mahla ja mahla, mis on valmistatud kontsentraadist. Mahlakatse näitas selgelt, et kõige parem on juua ise pressitud või pastöriseeritud mahla, kontsentraadist tehtu kvaliteet jääb nendest kaugelt alla. Nii nagu mahla, saab selle seadmega testida ka narkootikume
00:20:36 Narkotesti seade, markotesti tegemine laboris. KT Neeme Raud - LDI-s töötati narkotest välja 2004. Juba 5 aa on seda kasutatud USA-s Põhja-Carolina osariigis, alates eelmisest aastast ka Portugali pealinnas Lissabonis. Nüüd katsetatakse narkokohvrit ka Eestis Lõuna- ja Ida-Prefektuuris, kus seni tugineti uimastite testimisel vaid Tallinnas asuva Eesti Kohtuekpertiisi Instituudi EKEI hinnangutele. 00:20:58 KT INT Valdo Arula - politseitöös annab ta kiiresti võimaluse kindlaks teha, kas on tegu narkootilise aine või millegi muuga
00:21:09 INT Valdo Arula, Ida Prefektuuri narkokuritegude talituse juht (subt) - ja kindlasti ressursi kokkuhoid, jõuame kiiremini kohtusse asju viia kui praegu peame EKEI-st ootama ekspertiidide vastuseid
00:21:18 Kate: narkotesti tegemine laserseadmega, narkotesti tulemused arvutiekraanil, kiri:leitud marihuaana. KT Valdo Arula - hetkel maksab testi hind 10 eurot, aga EKEI-s on ta kordades rohkem. Aparaat annab võimaluse väga erinevaid aineid testida. Ida-Virumaal on levinud fentanüül, mida narkomaanid tarvitavad ja see vajaks palju testimist
00:21:50 INT Valdo Arula (subt) - hetkel seda veel teha ei saa, aga kohe hakkame saama
00:21:55 Kate: narkootikumide tesimine narkolaboris. KT Valdo Arula - praegu pole see veel seadustatud ja on katsejärgus
00:22:15 INT Valdo Arula
00:22:18 LDI labor, narkotest arvutiekraanil. KT Neeme Raud - LDI-s saadakse väga hästi aru, et narkotest peab olema ülitäpne + INT Leino Vint - narkootikumidega on süsteem selline, et...
00:22:29 INT Leino Vint (subt) - ...kõigepealt see viiakse läbi sertifitseeritud laboris, mõõdetakse meie spektraaljälg, mis on iseloomulik teatud narkootikumile ja võrreldakse tulemust sertifitseeritud seadmega, näiteks vedelik-kromatograafiga. Kui tulemus on sama, siis seade töötab, aga ta töötab niimoodi, et ta ei tohi eksida. Selleks treenitakse andmebaasi, et ei oleks vale tulemust. Kogu saladus on andmebaasi treenimise algoritmis. Kuna on tegemist kolmes teljes asuva informatsiooniga, meil on sisuliselt tohutu andmete maatriks, siis on võimalik väga täpselt ja spetsiifiliselt määrata andme, selle aine olemasolu, et eksimisprotsent oleks kaduvväike
00:23:47 Autod tänaval, RYANAIR lennuk lennujaamas, lennuk tõuseb õhku. (efekt)
00:23:59 Neeme Raud stand Tartu mnt-l - teeme ühe katse, ühel pool on Tallinna lennuväli, teisel pool Ülemiste järv, kust tuleb Tallinna joogivesi, siisn kohe on kanal, mis viib vett Ülemiste järve. Tahame veenduda, kui puhas on see vesi siin piirkonnas, kas või siin lombis (võtab katseklaasiga lombist vett), mis võib jõuda Tallinna joogivette
00:24:19 LDI labor, katse veega, arvutiekraanil tulemused. KT INT kõigepealt mõõdame sellesama seamega puhast vett + Neeme Raud - katse näitas, et meie võetud poriloiguvesi oligi vaid porine vesi, mida keskkonnale ohtlikku see ei sisaldanud
00:25:00 INT Arne Leisalu, äriarendusjuht (subt) - LDI kui teadusarendusettevõte jätkab endiselt erinevate arendustega, praegu aktuaalsed on lidarid
00:25:11 Kate: LDI labor, SFS-seade. KT Arne Leisalu - ka SFS-tehnoloogia arendused toiduainete, jookide, erinevate pulbrite analüüsi suunas, ka erinevate keskkonnamõõtmiste suunas
00:25:28 LDI labor, laborandid uurimas. KT Neeme Raud - Laser Diagnostic Instrument on firma, mille asutas 20 aasta eest grupp tollases ENSV Teaduste Akadeemias töötanud teadureid. Osa neist oli nõukogude ajal Eestisse tööle lähetatud Moskvast. Töö käib firmas seni kahes keeles, eestlasi ja venelasi töötab LDI-s praktiliselt võrdselt. Kuid ettevõtte loojate sõnul on nende jaoks alati oluline rõhutada, ei siin arendatakse Eesti teadust. 00:25:53 KT INT - jah, see on Eesti firma, kõik asutajad olid eesti kodanikud ja kui avasime, siis töötasime Teaduste Akadeemias
00:26:14 INT Sergei Babitšenko, juhatuse esimees (subt) - esimesel aastal kui Eesti Vabariik oli asutatud, siis konverentsidel inimesed küsisid, kus Eesti on. See oli missioon, millega me tegelesime. Oleme partnerid paljudes Euroopa assotsiatsionides, kus me oleme Eesti esindajad
00:26:53 Leino Vint LDI laboris laseritega katsetamas. KT Neeme Raud - Leino Vint on saanud oma nooruse unistuse, laseritega mängimisega tegeleda LDI-s nüüd tegeleda juba üle 10 aasta ja töö nende põnevate valguskiirtega tundub talle endiselt mänguna. 00:27:11 KT Leino Vint - laseritega on mängida tore ja toredaks teeb selle asja see, et nendel on nii palju rakendusi ja nagu teadusmaailm ikka, see muutun pidevalt ja kogu protsess on pidevas õppimises
00:27:35 INT Leino Vint - kui nüüd mõelda niimoodi, et laser on igavesti vahva ja annab meile väga võimsa kontsentreeritud kiire, siis mitte keegi ei mõtle kunagi, et selle taga on tohutu hulk energiat, mis tegelikult läheb kaduma ja mitte laserkiire sisse, vaid hajub kõik soojusena. Tüüpiline eksimeerlaser, mida me näeme oma seadmes, selle energeetiline kasutegur, mis toodab elektri valguseks, selle kasutegur on üks protsent, st kõik ülejäänud 99% läheb meil ilmaruumi soojuseks. Kui me suudaks neid lasereid teha nüüd nii palju väiksemaks, siis meie seadmed oleks kõik väiksed, kompaktsed, me suudaks neid kas või käes hoida, paigaldada neid kas või tuulelohede või mehitamata lennukite külge. Arenguruumi on väga palju, eriti kui vaadata 10-20 aasta tagasi, mis siis oli ja kui palju on meie seadmed muutunud selle aja jooksul
00:28:57 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:29:08 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:29:20 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:29:26 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0013_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_LDI-LASERJA-OPTIK.MXF
Indeks: 2011-002880-0013
Kestus: 00:29:26
Registreerimise kuupäev: 09.04.2011
Registreerimise aeg*: 2011-04-09 18:17:02
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse