ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Jaan Einasto ja universum

Saada link

Media

Kirjeldus

Ajakiri "Scientific American" nimetab viis kõige olulisemat põhjust, miks teadlastel on vaja ilmaruumi uurida: Maa kliima muutuste pidev jälgimine; tehnoloogiline valmisolek tõrjuda Maa poole kihutavaid ja siin suuri katastroofe põhjustada võivaid asteroide; otsida kosmoseavarusest elu; selgitada planeetide, meie koduse Maa ja meie endi olemasolu põhjusi ning leida tehnoloogilisi võimalusi, kuidas väljuda Päikesesüsteemist ja vaadata, mis toimub kaugemal universumis. See aitab mõista, mis meie maakeral minevikus toimus ja mis võib tulevikus juhtuda. Universumi olemuse, tekkimise ja paisumise põhjuste selgitamisega on aastakümneid tegelenud astrofüüsik ning akadeemik Jaan Einasto. Autor ja produtsent Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud, toimetaja Marika Kaasik, operaator Tauno Sirel, heli Martin Vinkel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 4
Kestus: 00:28:41
Indeks: 2011-002880-0004
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 05.02.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Jaan Einasto - astronoomia iseärasus on see, et meie püüame maailmast tervikuna aru saada, põhiline eesmärk on selgitada, miks see maailm on selline, missugused tegurid siin mängus on, kuidas ta tekkis. siin läheb tarvis alates ja füüsikast ka bioloogia andmeid. Lõppeesmärk on ikkagi maailmast paremini aru saada, sest kui me meeilma ei tunne, siis me ei oska ka käituda. Mis inimest eraladdab kõigest muust loomariigist - meie tunnetame maailma palju sügavamalt kui mis tahes muu elusolend ja see on võimaldanud tsivilisatsiooni tekke
00:00:55 Saatepea
00:01:18 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): maakera pöörleb
00:01:27 Neeme Raud (stj, subt) sissejuhatus saatele - Ameerika teadusajakiri "Scientific American" tõi hiljutises numbris ära rea põhjuseid, miks meil on vaja ilmaruumi uurida. Peamisena jääb kõlama see, et see aitab meil selgitada Maa tekkimist ja seega ka meie endi olemasolu ning ennustada mis meid tulevikus ees oodata võib. Täases saates pööramegi pilgu taeva avarusse
00:01:46 Arhiiv:universum. 00:01:54 KT INT Jaan Einasto - universum on üldisemas plaanis kõik see, mis meie ümber on. Need probleemid, millega mina tegelen, käsitlevad universumit tervikuna
00:02:07 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): Maa pöörleb ümber objekti. KT ...suuri objekte, meie, kosmoloogide seltskonna jaoks..
00:02:14 Universum, taevaruum. KT ... ehituskivid on galatkikad ka tähepopulatsioonid
00:02:20 INT Jaan Einasto, akadeemik, kosmoloog, Tartu Observatooriumi vanemteadur(subt) - aga üksikuid tähti me nii detailselt enam ei uuri, see on juba tähefüüsikute teema. Aga meie uurime objekti kui tervikut, mis on ühelt poolt raskem, aga mõnes mõttes on ka huvitavam, sest siin sünteesitakse lõpukska kõik teised andmed. See on koht, kus luuakse terviklik pilt maailmast
00:02:49 Kate: videomiks - universum + (arhiiv): kosmoloog vaatab teleskoopi. KT INT Jaan Einasto - millegi pärast meil Eestis, nagi meil Öpik oli, tema õpilane ja minu õpetaja Kuzmin, meie nö punt koos noorte meestega
00:03:04 Fotod: universum. KT ... meil selliseid inimesi, kes ühelt poolt on uudishimulikud ja kellel on ka vastavad teadmised, on täiesti olemas, et selliste väga põhjapanevate probleemidega tegeleda
00:03:12 Kate: universum
00:03:26 INT Jaan Einasto (subt) - oluline on see, et meie noored, kes tunnevad uudishimu ja tahavad loodusest aru saada, õpiksid peale kõige muu ka korralikult füüsikat ja matemaatikat, sest ilma selleta ei ole niisugusest asjast aru saamine võimalik
00:03:43 Arhiiv: nö suur plahvatus, tuli Maa ümber
00:03:52 Arhiiv: Aktuaalne Kaamera 13.01.1997, diktor Urmas Liiv - universumis on galaktikad rühmitunud hiiglaslikesse kärjelistesse struktuuridesse, on avastanud Tõravere rahvusvaheline teadlaste uurimisrühm akadeemik Jaan Einasto juhtimisel
00:04:02 Arhiiv: Aktuaalne Kaamera 13.01.1971, Tõravere Observatoorium välispl-d (talv). KT Urmas Liiv - teadusringkondades ja ka ajakirjanduses juba ülemaailmset sensatsiooni tekitanud uurimustulemused muudavad oluliselt ettekujutust maailmaruumi ehitusest
00:04:10 Arhiiv: AK 13.01.1997. Jaan Einasto arvuti juures + Urmas Liiv. KT Urmas Liiv - Einasto teooria kontrollimiseks on Anarktikas asuvasse inglaste observatooriumisse lähetada rühm teadlasi, nii kirjutab inglise "Daily Telegraph"
00:04:22 Arhiiv: Jaan Einasto arvuti juures, universum. KT Neeme Raud - kui akadeemik Einasto töörühm 1997 oma uurimustulemused avalikustas, põhjustas see ülemaailmse sensatsiooni.
00:04:30 Universum. KT...seni ususti, et galaktikad paiknevad maailmaruumis korrapäratult. Einasto rühm väitis, et galaktikad on universumis rühmitunud hiiglaslikesse struktuuridesse, nende paigutus on korrapärane, on rakulise ehk kärjelise ehitusega, meenutades meekärge. Sellisele järeldusele jõuti nii Tõravere kui teiste maailma observatooriumide uurimuste põhjal. 1900 teati vaid linnutee galaktikat, see oligi kogu universum. Et on olemas teisedki galaktikad, sai selgeks 1920-ndatel aastatel
00:04:58 Arhiiv: (m-v) vana observatoorium. Selle esmaavastajaks oli Eesti astronoomide koolkonna rajaja ernst Öpik
00:05:03 Fotod: (m-v) Ernst Öpik. Arhiiv: (vana film) astronoom teleskoobi juures + vanad fotod universumist. KT Neeme Raud - Ernst Öpik näitas, et ka Andromeda udukogu on tegelikult ka galaktika + 00:05:08 INT Jaan Einasto - järgmine samm, mis tehti, oli see, et leiti, et galaktikad eemalduvad meist ...
00:05:16 INT Jaan Einasto - ... ja mida kaugemal nad on, seda kiiremini. Üsna varsti hakati seda seletama kui kogu maailma paisumist, kuigi alguses ei olnud see selge, aga umbes 1930-ndatel aastatel oli see interpretatisoon juba valdav
00:05:38 Kate: (arhiiv) film Tõravere observatooriumist, noor Jaan Einasto observatooriumis, teleskoop. KTJaan Einasto ... aga lõplik tõend, et see nii on, tuli veel natuke hiljem, jub siis kui mina töötasin. Kui mina alustasin, galatkika olid teada, galaktika detailne ehitus - see oli alles algamas
00:06:00 Kate: universum, galaktika. KT Jaan Einasto - mis on universumi detailsemad omadused, see (teadmine) kõik tuli hiljem
00:06:03 INT Jaan Einasto - see on seoses ka tehnika arenguga
00:06:08 Kate: universum + (arhiiv) vana observatoorium, teleskoop, vanad fotod universumis, astrnoomid. KT ... vanasti oli ainult näha tavaline kiirgus, alles pärast II maailmasõda hakati uurima urniversumit kõigepealt raadiokiirtes
00:06:23 INT Jaan Einasto - see sai võimalikuks selletõttu, et sõja ajal arendati välja radari tehnoloogia ja selgus, et nende antennidega, mis esialgu olid sõjaväe jaoks mõeldud, avastati ka universumis teatud kiirgus, selgus, et taevakehad kiirgavad ka raadiokiirtes. Nii hakkas raadioastronoomia arenema.
00:06:44 Kate: (arhiivifilm): astronoomid uurimas. KT Jaan Einasto - hiljem siis teised - infrapunane, ultraviolettkiirgus
00:06:51 Kate: (arthiivifilm): kosmoselaev stradib, kosmoselaev kosmoses. KT ...nüüd on juba gammakiirgus ja röngtenkiirgus
00:06:58 Kate: universum, astronaut kosmoses. KT ...mida laiem on kiirgusdiapasoon võimsuse seisukohalt või spektri asukoha mõttes
00:07:07 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): Maa tiirleb ümber objekti, universum. KT ...seda rohkem informatsiooni me saame. Iga uus laineala, mis avastati, tõi esile uut tüüpi objektid, mis varem olid täiesti nähtamatud
00:07:08 Kate: universum, tähed. KT... või siis eri tüüpi tähed - pulsarid
00:07:17 INT Jaan Einasto - näiteks raadiogalaktikad. Galaktikad olid küll teada, aga et nad midagi erilist on, see tuli hiljem välja
00:07:29 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): Maa tiirleb ümber Päikese. KT ... see tuli ka raadiomõõtmistest. Foonkiirgus, so ürgkiirgus, mis tekkis kuumast universumist, kui ta veel väga noor oli.
00:07:40 Antennae (subt). KT ...Ürgkiirguse avastamine 1964 näitas tõesti, et maailm oli alguses kuum, paisudes jahtub. See oli kõige kindlam tõend paisuva maailma olemasolust.
00:07:52 INT Jaan Einasto - see kõik tuli juba sellel ajal kui ma ka töötasin
00:07:56 Tõravere observatoorium, teleskoop, (arhiivifilm) vanade fotode lehiseminet. KT Neeme Raud - Jaan Einasto peab ennast nii Ernst Öpiku kui Grigori Kuzmini töö jätkajaks.
00:08:06 Arhiivifilm: (m-v)Tõravere observatooriumi ehitamine ja valmimine. KT Neem Raud - uusi võimalusi andis Eesti astronoomidele tõsise teaduskeskuse Tõravere observatooriumi valmimine 1960-ndatel aastatel
00:08:14 Arhiivifilm: (m-v) Tõravere observatoorium üpl. KT ...selle rajamisel oli tegev ka Jaan Einasto. Tõraveres ta nüüd aastaid koos uurimsgrupiga kosmoloogiaosakonnas tööd teebki
00:08:19 VIDEO: Tõravere kosmoloogia töörühma koosolek 10.12.2010, teiste seas Jaan Einasto (subt). kT ...gruppi kuulub ka J. Einasto tütar Maret
00:08:26 (sünkr) Tõravere observatooriumi kosmoloogia töörühma kooosolek - me uurime kõige suuremaid loomi, mis üldse universumis olemas on, nende nimi on galaktikate superparved. Räägib Enn Saar, kosmoloogia osakonna juhataja (subt)
00:08:35 (sünkr) Tõravere observatooriumi kosmoloogia töörühma koosolek - koosnevad nad rikastest galaktika parvedest ja ükskgalaktikatest ja kui iga mandariin esindab galaktikaparve (laual mandariinid), siis see, kuidas nad täpselt superparves paiknevad, see ongi superparve morfoloogia, neid on erinevaid ja neid me uurimegi (sätib mandariinidest erinevaid kujundeid ja nimetab neid) Räägib Maret Einasto, vanemteadur (subt)
00:09:27 (sünkr) Enn Saar - kui me teame superparve morfoloogiat, siis peame oskama ka seda seletada
00:09:49 Animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): suur plahvatus universumis + Enn saar räägib. KT Enn Saar - superparved on nii suured, neil on mälu sellest väga varasest ajast
00:10:06 Enn Saar räägib - superparved on nii suured, et raskusjõud ei ole midagi jõudnud ette võtta
00:10:20 Animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): Universum. KT Neeme Raud - seletusi maailma tekkimisele on otsitud alati olemasolevatest teadmisest lähtudes
00:10:46 INT Jaan Einasto - see on kogu taeva pilt, terve linnutee, näitab arvutiekraanil, kus "meie" paikneme
00:10:54 Kate: animatsioon: universum. KT Jaan Einasto - kõige rohkem teatakse oma lähemat ümbrust, mis on vaatlustele kõige paremini kättesaadav, siin em saame kõiki erinevat tüüpi tähti uurida
00:11:10 Kate: Jaan Einasto Tõravaere observatooriumis. KT INT Jaan Einasto - aga tänu ka raadio andmetele, ka infrapuna andmetele on linnuteest ka üldpilt
00:11:21 INT Jaan Einasto - see on infrapunane pilt meie galaktikast, kohe keskel on näha tihedam osa
00:11:26 Kate: Linnutee. KT Jaan Einasto - spiraalne ehitus tuleb välja nii, et kui me siin tähti mõõdame ja nende kaugusi määrame ja joonistame kaarte, siis tuleb spiraalstruktuur välja
00:11:46 INT Jaan Einasto - otsevaatlus annab niisuguse pildi (arvutiekraanil üpl)
00:11:54 Foto: linnutee
00:12:01 INT Jaan Einasto - tavalises kiirguses on heledamaid, lähemaid tähti nii palju, et need segavad ära, infrapunane näeb kaugemale, sellest nö tolmukihist läbi, tervklik pilt tuleb paremini välja
00:12:08 Tõravere observatoorium välispl-d. Tähetorn, teleskoop. KT Neeme Raud - Tõravere observatooriumi tähetorni kuppel on maamärgiks kaugelt tulijale. Astronoomide masinaparki kuulub siin tänapäevalgi taevasse suunatud teleskoop. 00:12:23 KT INT Kalju Annuk meie pooleteisemeetrine teleskoop on põhiliselt mõeldud spektraalvaatlusteks
00:12:31 INT Kalju Annuk, astrofüüsik, Tartu Observatooriumi vanemteadur (subt) - temaga (telskoobiga) saab tähetde spektreid salvestada ja edasi sealt uurida ja analüüsi teha, kust me saabe väga palju teha
00:12:48 Tähetorn. Universum. KT Neeme Raud - moodne tehnika annab õnneks mõõta varem mõõtmatut ja saada uusi teadmisi
00:12:53 Arhiiv: Tõravere observatoorim. KT Neeme Raud - Tõraveres on tumeainet otsitud juba paarkümmend aastat
00:12:59 INT Jaan Einasto - me ülesanne nii meie galaktika kui Andromeda puhul, oli kindlask teha, kuidas aine siin galaktikas jaotub
00:13:08 Foto: universumi galaktika + Jaan Einasto arvuti juures. KT ...siin on nähe, et keskkosa on punasem, ääreosa sinisem, see tuleb sellest et erinevat tüüpi tähed on ja nende jaotuse uurimine ja matemaatiline kirjeldamine ongi galaktikate modelleerimise üks ülesandeid
00:13:27 Animatsioon: universumi galaktikad, Antennae (subt) KT ...tähed liigivad ümber galaktika tsentri
00:13:41 INT Jaan Einasto (subt) - galaktika pöörleb + näitab arvutiekraanil pöörlemiskõverat. Kui minna galaktikas küllalt kaugele, siisn enam suurt helendust ei ole. Nii nagu päikesesüsteemis - mida kaugemale päikesest läheme, seda aeglasem planeedi kiirus on. Sest planeedi kiirus sõltub sellest, kui kaugel ta päikesest on, sest kogu gravideeruv mass on päike, sest planeedi enda mass on väga väike. Mida kaugemale me läheme, seda aeglasemalt nad liiguvad, see on Newtoni seaduse põhjal, mis ütleb et külgetõmme on võrdeline kauguse ruuduga
00:14:19 3D animatsioon(kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): pilved mere kohal, päike taevas, pilved liiguvad kiirendusega. KT Neeme Raud - välja tuli, et pöörlemiskõver ei kahane, kiirus on konstantne, see tähendab, et sisemine mass pidevalt kasvab
00:14:26 Rannavalve majake mererannas (USA lipp lehvib maja küljes). KT ...ja lõppu ei ole näha
00:14:29 3Danimatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): tähed kosmoses. KT ....ka populatsioonide so eri tüüpi tähtede arengu uurimine andis huvitava tulemuse . 00:14:34 KT INT Jaan Einasto - tavaline tähtede sisemine mass, see, mis siin niimoodi kasvab..
00:14:37 INT Jaan Einasto - ...see lõpeb ära ja ta nagu enam juurde ei tule, aga galaktikal on ümber kroon - see ongi see tumeaine, mis läheb kaugemale ja ulatub kümme korda kaugemale ja tema mass on umbes 10 korda suurem. Kuna me teadsime tähepopulatsioonide ehitust küllat hästi ja teadsime, et ta tavaline tähepopulatsioon olla ei saa, aga ta on midagi muud, see arusaam tuli 1972. Ja see on nö "klõks"
00:15:20 Kate: universumi galaktika.
00:15:51 INT Jaan Einasto - andmete põhjal - pöörlemise andmed ja galaktika enda populatsiooni andmed - nende võrdlemise teel otsime selle nähtamatu populatsiooni, praegu nimetame seda tumeaineks, omal ajal nimetasin seda galaktika krooniks, leiame selle omadused. Sealt peale läks tumeiane uurimine meil lahti. Infot selle kohta, et midagi on galaktikate massidega korrast ära, oli juba ammu. Aga tookord seda ei võetud tõsiselt
00:16:29 INT Jaan Einasto - ...aga kui pärast selgus, et see on peaaegu kõikidel galaktikatel nii
00:16:33 Kate: arvutiekraanil graafiliselt näha 85 galaktika pöörlemiskõverad: KT... kõverad on tasased, st et kõikidel galaktikatel on kroon ehk tumeaine
00:16:49 INT Jaan Einasto - arusaamine, et tegemist on uue populatsiooniga, tuli 1972. 1974 saime need tulemused
00:17:01 Kate: Jaan Einasto lehitseb uurimismaterjale aastast 1974. 00:17:22 KT Neeme Raud - alles on ka arvelaud, logaritmide tabel, feliks ja lükati
00:17:26 Jaan Einasto arvutab lükatil. KT ..mille käsitsemisoskust J. Einasto minetanud pole. Ta käib nendega niisama osavalt ringi nagu viimase sõna Mac-arvutitega
00:17:32 Arvutiekraanil uurimistulemused.
00:17:35 Lükati Jaan Einasto käes + räägib, et sellega saab teha üsna mitmekesiseid tehteid suhteliselt kiiresti. Kui oli vaja pikki ravutusi teha, siis võtsime suured lehed paberit, kirjutasime argumendid üles ja siis need tulbad järjest täitsime sama lükatiga
00:18:04 Neeme Raud stand - teaduses tekitas suurt sensatsiooni, kui Jaan Einasto tuli 1974 Alma-Ata konverentsil välja väitega, et tähesüsteemi tihedus sõltub selle kaugusest keskkohast, seda hakati nimetama Einasto seaduseks. Ja veel suuremat sensatsiooni tekitas väide, et galaktikate ketid moodustavad superparvesid, vahele jääb tume ala ning kogu universum on rakulise ehk kärjelise ehitusega
00:18:28 Jaan Einasto arvuti taga. KT INT Jaan Einasto - avastus ongi nii, et tegelikult on vaja seda uut ideed ja selle realiseerimine ise on suhteliselt lihtne juba
00:18:33 INT Jaan Einasto - ...aga kui sa hakkad selle detaile välja töötama, siis see võtab pikalt aega. Kui need kaks tööd ilmusid, siis läks lahti nö teadusrevolutsioon
00:18:47 Kate: (arhiivifilm) Tõravere observatooriumi tähetorn,
00:18:56 INT Jaan Einasto - otsekohe sellejärel tulid vastuväited, tegelikult tähendas see seda, et ainet on maailmas umbes 10 korda rohkem kui seni arvati, täiesti fundamentaalne murrang kogu mõttemaailmas
00:19:01 Kate: universum, galaktikad. KT ...kogu kosmoloogiline maailmapilt varem oli ehitatud üles niisugusele teadmisele, et ainet on maailmas umbes 20 korda vähem, kui selle paisumise lõpetamiseks, kui paisumine kunagi tulevikus lõpeb, kriitiline tihedus. Varasemad vaatlusandmed näitasid, et ainet on umbes 20 korda vähem, 5 % kriitilisest
00:19:28 INT Jaan Einasto - aga meie andmed näitasid, et on umbes 20 % kriitilisest, tegelikult sellest 5%-st enamus on ka veel tähtede vaheline gaas, galaktikates on sellest veel umbes kümnendik. Nii et teglikult seda tumedat ainet on kaugelt üle 10 korra rohkem kui on galaktikates
00:19:48 Arhiiv: Tõravere Observatooriumi tähetorn avaneb, noor Jaan Einasto. KT Neem Raud - 1974 kirjuatsid Tartu astronoomid Jaan Einasto, Ants Kaasik ja Enn saar tumedast ainest ajakirjas "Nature"
00:19:56 Universumi galaktikad. KT ... ja seda kuu aega enne ameeriklasi. Samal töötati galaktikate tekkimise teooriate kallal. 00:20:03 KT INT Jaan Einasto - seda me teadsine juba oma galaktikast, et tähepopulatsioonid arenevad väga aeglaselt. Põhjus on see, et tähtede omavahelised põrked on väga harvad ja nii nagu populatsioon kunagi tekib
00:20:18 INT Jaan Einasto (subt) - ...nii ta säilib hästi pikaks ajaks. Tesite sõnadega - populatsioonil on mälu selle kohta, kuidas ta tekkis. Ja kui me võtame palju galaktikaid, siis nende asukoht ruumis selgub.., arvutus oli üsna lihtne, galaktikate juhuslikud kiirused on kuskil ainult paarisaja kilomeetri ümber sekundis. No meile tundub see suur, aga universumi mastaabis on see väike. Kui võtame kogu universumi eluea, mis on praeguste andmete põhjal umbes 13 miljardit aastat, siis galaktika oma sünnikohast jõuab minna ainult sellise kauguse, mis on näiteks meie ja Andromeda vaheline kaugus. Teiste sõnadega, kui tekkimise ajal oli olemas galaktikate jaotuses mingusugune korrapära, siis see korrapära on säilinud praeguse ajani
00:21:23 Suur plahvatus, nö suur pauk, plahvatus kosmoses. KT INT Jaan Einaso - mis me siin näeme
00:21:34 INT Jaan Einasto, näitab arvutiekraanil - need suured laigud on galaktika parved ja väiksed punktid on galaktikad. Siin on näha ahelad ja vahepeal midagi ei ole. Räägib nö rakustruktuurist
00:22:39 Arhiivifilm (m-v): tekst: The Universe as it is. KT Neeme Raud - need kaadrid on teadusloo jaosk rariteedid. See on üks esimeste vaatluste põhjal kokku pandud arvutisimulatsioone, mida universumi ehitusest aru saamiseks on tehtud ja mille üks autoritest on Jaan Einasto. Pilt kujutab superparvede kogumit, milles üks valgete täpikeste kogum on meie kodugalaktika Linnutee, kuskil seal paikneb seega ka planeet Maa koos meiega. Probleemide arutamiseks korraldati 1977 Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomia Unioni sümpoosium universumi suuremastaabiline struktuur, kus esimest korda öeldi, et universumil on kärjeline ehitus. Tõravere meestel oli olemas globaalne pilt, et superparved on omavahel ühenduses, agalktikateketid moodustavad katkematu ühenduse
00:23:25 Animatsioon: universum, galaktikad. KT INT Jaan Einasto - selgub, et selle struktuuri kuju annab meile informatsiooni selle kohta, missugune on tumeaine osakeste loodus
00:23:33 Aniamtsioon: tumeaine
00:23:40 Neeme Raud stand - just nimelt tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamise eest ning teadustöö edendamise eest ajaloolises Tartu Observatooriumis pälvis Jaan Einasto UNESCO-lt prestiižika Marcel Grossmani auhinna
00:23:52 Arhiiv: kosmoselaev maailmaruumis, animatsioon: universum . KT Jaan Einasto - selgub, et seda tumeainet ja tavalist ainet kokku, need kokku moodustavad aine, on ikkagi umbes komandik või alla selle kriitilisest tihedusest
00:24:17 INT Jaan Einasto - 5 % on tavalist ainet, üle 20% on tumeaine ja kogu ülejäänu on teatud energia. Ja aine ja energia kogutihedus on väga täpselt võrdne selle kriitilise tihedusega. Aga ülejäänud osa, see tume energia, selgub, et temal on niisugune omadus, et puhub universumi laiemaks.
00:24:44 Kate: universum, galaktika. KT ... ja praegu, kuna teda on rohkem, tema tihendus on 0,7 kriitilist, teine on, teine on 0,3, st üle kahe korra rohkem, paisumistegur on tugevam kui kokkutõmbumistegur
00:24:58 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD): universum. KT Jaan einasto - universumi paisumine toimub praegu kiirenevalt ja tumeda energia füüsika, mis seal taga on, see on veel suurem mõistatus
00:25:19 INT Jaan Einasto (subt) - praegu on pandud üles väga kallid ja keerulised eksperimendid. Uurime paisumiskiirust erinevatel kaugustel meist, meie lähedal, kaugemal ja veel kaugemal. Selleks on võimalus, üks laad objekte- supernovad - selgub, et nende heledus on küllatki konstantne ja nad on hästi kaugele näha ja kui võrrelda nede põhjal määratud kaugusi ja punanihke järgi mõõdetud kaugusi, siis saab võrrelda, kui kiiresti universum erineval epohhil paisus
00:26:03 Kate: universum, astronaut kosmoses, universum. KT Selgub nii, et alguses oli paisumine aeglasem, nüüd on see järjest kiirenev. Nii et mõlemad tumedad komponendid tõenaäoliselt muudavad füüsika ja terve maailma arusaamist kardinaalselt samuti kui praegune tuumafüüsika muutis 20. sajandil. Kogu moodne elektroonika on võimalik tänu sellele, et me aatomi ehitust väga hästi tunneme. Seda me veel ei tea, mida praktilist uus füüsika meile andma hakkab, seda me veel ei tea
00:27:01 INT Jaan Einasto - mõlema puhul, nii tumeaine kui struktuuri puhul meie siin Tõraveres tabasime ära, et on tegu mille täiesti uuega. Astronoomiline üldsus on ka mõlema puhul aru saanud, et on tegu paradigma nihkega ja teadusrevolutsiooniga. Meil on olla õnn olla mõlema revolutsiooni hälli juures.
00:27:36 Suur pauk, plahvatus kosmoses. Neeme Raud (subt) stand - Eestis on ilmselt vähe inimesi, kellel on on päris oma täht, Päikesesüsteemi väikeplaneet järjekorranumbriga 11577, mille avastas belglane Eric Elst, kannab nime Einasto. Koos asterodidega Estonia, Saaremaa, Tartu, Tõravere, Öpik, Shmidt ja Ots tiirleb 1400 päevaga ümber päikese ka Einasto. astrofüüsikas on Jaan Einasto kahtkemata üks oma ala tippe
00:28:03 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:28:23 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:28:35 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televsioon 2011
00:28:40 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0004_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_JAAN-EINASTO-JA-U.MXF
Indeks: 2011-002880-0004
Kestus: 00:28:41
Registreerimise kuupäev: 05.02.2011
Registreerimise aeg*: 2011-02-05 12:34:19
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse