ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk

Saada link

Media

Kirjeldus

Infrapunane kiirgus ümbritseb meid kõikjal, põhjustades näiteks globaalset soojenemist. Infrapunase valguse jäljed võimaldavad teadlastel maailmaruumi servalt vaadelda väga varast Universumit. Kanadas Hamiltoni McMasteri ülikoolis töötav eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk kasutab infrapunaspektroskoopiat, et leida ülijuhti – materjali, mis sarnaneks hanesulgede ja muskusveiste karvkatte omadustega. Autorid Ene-Maris Tali ja Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Margus Malm. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 12
Kestus: 00:28:59
Indeks: 2011-002880-0012
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 02.04.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Thomas Timusk - Kanada sõjavägi tahtis sõdurite riietust teha kergemaks, odavamaks ja soojemaks. Siis oli teooria sünteetilisi hanesulgi teha. Ma hakkasin seda uurima infrapunase kiirgusega, minu endine õpilane töötas seal. Leiti, et kõige parem ja täpsem on just täpselt see mis on loomadel - hanedel..ja teistel, kes elavad külmas kliimas. Fiibrid on just paraja paksusega, mis on just optimaalne infrapunase kiirguse absorbeerimiseks. Nii et me ei leidnud midagi, mis oleks parem kui see "vill".
00:00:51 Saatepea
00:01:15 Neeme Raud (stj, subt) stand suures ruumis - loodus võib pakkuda küll parimaid lahendusi, kuid teadlased püüavad nende kõrvale luua ka omapoolseid, mis oleksid veelgi tõhusamad. Iga 5-10 aasta tagant leiutatakse maailma laoborites täiesti uusi materjale, mille sarnaseid varem olemas ei olnud ja millest saab hakata valmistama kõiksuguseid meie elus vajalikke asju. Enne kasutamist tuleb neid materjale aga mõistagi testida. Tänases saates kohtume Kanadas, Hamiltonis MacMasteri Ülikoolis töötava Eesti soost professori Thomas Timuskiga, kes sellega just tegeleb, nende uute materjalide sisse vaatamisega. Prof Timuskit peetakse maailma üheks juhtivaks eksperdiks tahke keha optiliste omaduste uurimisel
00:01:55 Hamiltoni Mac Masteri Ülikool, Kanada (subt), Thomas Timusk kabinetis arvuti taga. KT Neeme Raud - kuid prof Timusk on tegelenud veel mitmete teistegi huvitavate asjadega, näiteks uurinud valguse peegeldamist veetilkades, püüdes kiigata vikerkaare taha, saamaks selgust, kuidas see ikkagi tekib, vaadanud kaugele taevasse, tõestamaks, et teooria meie universumi tekke kohta suure paugu järel ei ole üksnes teooria vaid fakt. R Timusk, te ütlete enda kohta, et olete eksperimentaalfüüsik?
00:02:24 INT Thomas Timusk, eksperimentaalfüüsik, Hamiltoni MacMasteri Ülikool (subt) - jah, see tähendab seda, et ma töötan instrumentidega ja ise vahest ehitan neid, mõõdan nende istrumentidega tahke keha omadusi
00:02:41 Kate: grafiini tükikesed katseplaadil, labor, aparaadid. KT INT Thomas Timusk - tahke keha on meie peahuvi. Füüsikas on nii, et tihtipeale saadakse asjadest hästi aru, näteks gaaside omadused on väga tuntud ja seal midagi uut ei ole
00:02:59 INT Thomas Timusk - aga on teatud alad, kus tõesti ei saada asjast hästi aru, ei tea, miks asjad nii töötavad ja on uued huvitavad füüsika küsimused tekkinud. Tahke keha füüsika on üks nendest
00:03:09 Kate: tööstushoone, selle eest pargitud autod. KT Thomas Timusk - uued materjalid leiutatakse
00:03:13 INT Thomas Timusk - uusi aatomeid ei ole, me teame, et meil on 92 aatomit, seal midagi uut ei ole. Samuti tuumad, meil on 238 isesugust isotoopi. Aga materjalid nagu grafiin või ülijuhtijad - need on uued, uued omadused
00:03:36 Kate: uue materjali grafiini tükikesed Neeme Raua peopesal. KT Thomas Timusk - ja neid on nii huvitav uurida. KT Neeme Raud - viimane täitsa uus materjal, mis maailmas leiutati, on grafiin
00:03:41 INT Thomas Timusk - see on umbes sama, mis on grafiit, aga grafiidil on mitu kihti, aga grafiin on ainult üksainus kiht
00:03:56 Kate: grafiini tükikesed katseplaadil. kT Thomas Timusk - see oleks üks uus elektrooniline materjal
00:04:01 INT Thomas Timusk - ...mis on absoluutselt teistmoodi kui see tseliitsium, msi praegu kasutatakse
00:04:07 Kate: aparaadid laboris, arvutiekraanil andmed. kT Thomas Timusk - inimesed loodavad, et grafiinist tehakse kvantarvutid, see on väga huvitav füüsika ala preagu. Meie siin laboris grafiini ei uuri,
00:04:21 INT Thomas Timusk - kuna on võrdlemisi raske leida küllat suuri tükke. Meil on vaja umbes 2 mmm-st tükki, siis saame töötada selle kallal. Need grafiini tükid on väga väikesed praegu
00:04:31 Grafiini tõkid Nemee Raua peopesal, annab tükid Thomas Timuskile. KT Neeme Raud - prof Timusk oma laboris uusi materjale luua ei püüa. Ta saab näidistükke teistest maailma uurimiskeskustest, püüab siis nede sisse vaadata
00:04:41 INT Thomas Timusk (subt)- praegune uurimissiht on - kui elektronid liiguvad kristallis ja mingi võim hoiab neid kokku, siis nad teevad niisuguse paari. See paar saab liikuda küllat madala temperatuuri juures ilma mingusuguse takistuseta. Küsimus on see, mis hoiab seda paari kokku, mis on see võim seal. Tuleb välja, et peaaegu igas juhtiva materjali grupis on see võim teistmoodi. Me proovime uurida, mis hoiab neid elekrone paarides kokku.
00:05:29 Kate: diagramm arvutiekraanil + Thomas Timusk arvuti juures, lappab kaustikut. KT Thomas Timusk - selle nimi on paaride "liimid", mis neid liimib kokku. Seda püüamegi leida, mis on paaride liim, mis hoiab ülijuhtijate paare kokku. Mõnedel süsteemidel on see teatud, näiteks vanamoodsatel ülijuhtudel, mida kasutatkse igal pool praegu, magnetite ehitamise juures on see liim lihtsalt võre võnkumised
00:05:54 INT Thomas Timusk -...aatomid võnguvad edasi-tagasi ja hoiavad elektrone kokku, aga uutel ülijuhtidel ei ole seda võnkumist, on midagi muud, me ie tea, mis see muu asi on
00:06:07 Labor, aparaadid, katsed infrapunavalgusega, kiirgusspekter. KT Neeme Raud - materjalide siseellu aitab tungida infrapunavalgus. Lühidalt defineerides, soojuskiirgus, mis on elektromegneetilisel spektril pikema lainepikkusega kui silmaga nähtav valgus ja lühemaga kui raadiolained. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi rakendusvõimalusi.
00:06:29 Infrapunavalguse rakendamisvõimalused. Sihtmärgi tuvastamine sõjaväes. KT Neeme Raud - seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes
00:06:33 Maakera satellidikaart. KT Neeme Raud - temperatuuri mõõtmisel vahetu konaktita lähima traadita andmeside ühendusel ja ilmaennustamisel
00:06:38 Thomas Timusk töökabinetis, labor. KT Neeme Raud - prof Timuski laboris aitab infrapunane kiir välja selgitada, kui head elektrijuhid on uued materjalid, mis takistab nende sees elektri juhtimist ning kuidas oleks seda takistust võimalik ületada, seega luua ülijuhtivust
00:06:51 Aparaadid laboris. KT Thomas Timusk - see infrapunane
00:06:56 INT Thomas Timusk - et paaride liimul on taetud võnkumine ja see on enam-vähem infrapunasel lainepikkusel. Kui me infrapunast valgust saadame selle kristalli peale, siis see võnkumine sünnib just infrapunase fregrenssi juures. Sellega saame uurida , kuidas ise materjalid töötavad
00:07:19 Neeme Raud ja Thomas Timusk laobris. Uue materjali tükid peo peal. kT Neeme Raud - vaatame, kuidas uue materjali sees toimuvat uuritakse. Siin on üks täiesti uue ülijuhi tükk. Teadlased loodavad, et sellest materjalist saab hakata valmistama näiteks kiipe, mida võib kasutada muuhulgas mobiilsidetornides ja satelliitides
00:07:38 Aparaat + Thomas Timusk räägib ja näitab käega - See on Saksamaal ehitatud spektromeeter, mis võimaldab meil mõõta selle materjali omadusi. Me jahutame need siin heeliumi temperatuuri juurde selle jahutajaga. See on see, mis seda valgust mõõdab, see on ka heeliumi temperatuuri juures, see on detektor. See on võrdlemisis lihtne instrument, peaprobleem on see, et seda tuleb hoida väga stabiilselt, et temperatuuri kontrollida. Kuld on standard, kulla omadusi me tunneme ja me võrdleme kullaga seda. Tahame teada, kuidas see uus materjal, mis alles nüüd on leiutatud, kuidas see õieti töötab. Mis on seal see, mis elektrone koos hoiab.
00:08:42 Kate: KBFI Tallinn, Eesti (subt), mees arvuti taga. KT Thomas Timusk - ja teatud spektraaljooned tulevad välja, näitavad meile, mis seal juhtub
00:08:50 Diagramm arvutiekraanil, töö laboris, masin tossab, uue materjali testimine. KT Neeme Raud - uusi materjale uuritaks ja kasutatakse praegu väga madalatel temperatuuridel. Kuid eesmärk on, et neist oleks abi ka toatemperatuuril. See olek steaduses ja tehnoloogias suur läbimurre
00:09:10 Laboris uue materjali testimine aparaatidega. KT Thomas Timusk - kuna uued materjalid, mida kasuatakse, neid alati jahutada jahutamisaparaadiga. Jahutamisaparaadid on väga kallid ja keerulised ja tihtipeale lähevad katki. Oleks ju palju lihtsam, kui saab lihtaslt sooja õhku selle peale puhuda ja töötavad, nagu praegu elektrimootoritel. Seda läbimurret võidakse kasutama hakata pea igal pool, kus on magnetid, mootorid, on tehtud ülijuhtidega mootoreid. Magnetväljad, mid kasutatakse haiglates tomograafia juures, neid magnetei peab alati heeliumiga jahutama kuni 4 kraadini. See võtab palju energiat ja on väga kallis protseduur. Kui seda toatemperatuuril saaks teha, siis oleks see palju odavam
00:10:25 INT Thomas Timusk - siis võiks iga arst niisugust magnetaparaati omal kontoris hoida ja kohe su põlve vaadata ja vaadata mis tal viga on
00:10:30 Kate: aparaadid
00:10:39 INT Thomas Timusk - viimane suur läbimurre oli siis, kui leiti need ülijuhtijad 90-130 kraadi juures, se oli umbes 20 aastat tagasi. See võib võtta 50 aastat, võibolla 10 aastat, kus me saame vastuse küsimusele, kas on võimalik viia kõrgema temperatuyri juurde või mitte
00:10:57 Thomas Timusk töökabinetis., diagrammid arvutiekraanil. KT Neeme Raud - T. Timusk on sündinud Narvas, bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto ülikoolis, doktorikraadi USA-s New Yorgi osariigis asuvas Cornelli Ülikoolis, postdoktorantuuriõpingud viisid teda Saksamaale ja siis uuesti USA-sse, kuid tööle tuli ta Kanada väikelinna Hamiltoni ja suuresti seepärast, et siin töötas üks tema suuri eeskujusid doktor Bertram N. Brockhouse, kelle portree on seni ta kabinetis. Brockhouse on üks füüsika suurkujudest, keda on pärjatud Nobeli preemiaga.
00:11:29 Thomas Timusk kabinetis arvuti taga. Brockhouse foto seinal. KT Neeme Raud - 1994 pälvis ta selle neutronspektroskoopia arenadmise eest. Brockhouse lõi Hamiltonis seadme, mille abil sai tuumareaktoris neutronkiirt kasutades uurida tahket keha aatomi tasemel. See oli teaduse esimene pilk jõududele, mis tahkeid materjale koos hoiavad
00:11:47 Füüsikud uurivad arvutit. Arvutiekraanil kiri: kosmiline reliktkiirus. KT Neeme Raud - kuid kolleegid peavad selles vallas ka Timuskit ennast füüsika suurkujuks. 00:11:54 KT - Thomas (Timusk) on üks tunnustatumaid infrapunaspktroskoopia spetsialiste
00:12:08 INT Toomas Rõõm, füüsik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (subt) - ta on pannud väga suure panuse kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse uurimisse. Seda ta alustas kohe, nii kui need ained avastati. Väga huvitav on tema (Thomas Timusk) puhul see, et tal on endiselt entusiasmi või sädet hakata uusi asju uurima ja teha seda paremini kui teised teevad. Ridamisis on avastatud uut tüüpi ülijuhte ja alati kui midagi uut tuleb, siis ta saab kuskilt need objektid, mida mõõta ja püüab seda teha alati paremini kui teised teevad
00:12:52 Neeme Raud stand - nii rääkis T. Timuskist tema nimekaim Toomas Rõõm, kes töötab siin Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, millel on Timuski laboriga pikaajalised töösuhted. Tihti liiguvad Tallinan ja Hamiltoni vahel pakid uute materjali näidistega, mida mõlemas laboris uuritakse
00:13:06 Töö Keemilise ja Bioloogilise Füüsika laboris Tallinnas. Füüsikud arvutite taga, aparaadid. KT Neeme Raud - erinevad laborid keskenduvad erinevatele aspektidele. Talinnas on tihtipeale võimalus mõõta elektromagneetilise spektri lainepikkusi, mida Kanadas jälgida ei saa, mille tekitamiseks Kanadas seadmeid ei ole. 00:13:24 KT - praegu meie koostöö on sedaliiki, et me urime ülijuhtivust koos ja kasutame selleks infrapunaspektroskoopiat ja meie osa siin on selline, et meie tavaliselt meie koostöös teeme
00:13:48 INT Toomas Rõõm - meie koostöös seda kõige madalama sagedusega otsa, mida nimetatkse terahertskiirguseks ja Timusk teeb natuke kõrgemat sagedust. Interpretatsioon käib meil koos. Meil on ka ühine töö riistvara arendamise osas, see puudutab koostööd ühe firmaga, kes toodab spektromeetreid terahertsspektroskoopia jaoks
00:14:23 INT Toomas Rõõm - terahertssagedus on huvitav sageduspiirkond, kus võib öelda, et magnetresonats ja optika saavad kokku, mis tähendab seda, et nendest sagedustest madalamal on tavaliselt aines magnetmomendid, mis neelavad elektromagnetkiirgust, ehk valgust ja kõrgematel sagedustel
00:14:40 Kate: füüsikud arvuti taga - KT Toomas Rõõm - on elektrilaengud, mis ringi liiguvad, on võimelised seda valgust neelama . Ja teraherts piirkonnas saavad need magnetresonants ja optika nö kokku
00:14:57 Füüsikud arvuti taga uurimas, lennujaamas inimese läbivalgustamine, lennujaama juhtimine, lennurada. KT Neeme Raud - terahertskiirgust on püütud kasutada ka juba rakenduslikult, näiteks lennujaamades, et avastada riiete alla peidetud ohtlikke asju. Seda saab kasutada ka siis kui sidepidamises on vaja minna kõrgematele sagedustele. Seega rakendusi oleks neis uuringute ainete ja nende omaduste kohta selguvalt ka laialdaselt
00:15:18 Füüsikalabor, aparaadid, fulleereni kera arvutiekraanil, spektromeeter. KT Neeme Raud - kuid siin laboris uuritakse ka asju, millele rakendusi veel pakkuda ei osata. KT Toomas Rõõm - Teine huvitab objekt on ka inimeste poolt tehtud, mida looduses praktiliselt ei ole, on fullereni kera, mille sees on vesiniku molekul. Ja meie uurime, kasutades spektromeetrit, selle vesiniku molekuli liikumist fulleereni kera sees. Fullereni kera on üldse üks kõige sümmeetrilisemaid molekule, mida võib ette kujutada. Miks inimesed selle lõid. Fullereen kui selline on olemas ka looduses ja inimesed lõid selle kompleksi
00:16:10 INT Toomas Rõõm - ...kus nad panid vesiniku sinna fullereeni kera sisse. Sinna on pandud erinevaid aatomeid. Üks asi on see, et sa saad sellise huvitava objekti
00:16:29 Kate: fullereeni kera, füüsikalbor. KT Toomas Rõõm - kus ainus molekul või aatom liigub sellises puuris, mis on väga sümmeetriline ja kui sa võtad neid puure hästi palju, siis sa näed, et kõik on ühesugused, sest molekulid on kõik ühesugused
00:16:53 INT Toomas Rõõm - tegelikult vesiniku sinna sisse panek oli esialgselt väljakutse, sest praegu tundib, et vesinik on ainuke molekul, mis veel mahub fullereni kera sisse, ülejäänud molekulid on kõik juba liiga suured
00:17:06 Kate: Toomas Rõõm laboris. KT Toomas Rõõm - fullereenide osas ei oska mingit rakendust väla pakkuda, iga uurimustöö ei vii otseselt mingi rakenduseni
00:17:27 INT Toomas Rõõm (subt)- see on nagu üldisema pildi loomine seellest ainest või selllest uurimisobjektist. Ja kui need tükid nüüd kokku panna, siis saab midagi, aga see, kes ühte aspekti uurib, see ei pea seda kõike veel tervikuna kokku panema
00:17:47 Inimesed tänaval, Hamilton, Kanada. Thomas Timusk ja Neeme Raud füüsikalaboris. KT Neeme Raud - seda võib väita ilmselt paljude teadlaste kohta, et materjale ja protsesse uuritakse vahel lihtsalt huvist, et nende kohta enam teada saada. Ka prof T. Timuski võib nende teadlaste hulka arvata
00:18:07 Neeme Raud stand - tahke keha uurimine on olnud Hamiltoni MacMasteri ülikoolis prof Timuski peatööks juba aastakümneid, kuida teadlased on uudishimulikud inimesed ja nii pakuvad talle huvi veel teisedki maaima mõisttused. näiteks paari aasta eest ühe paadisõidu ajal tekkis ta küsimus, miks veepiisad sätendavad ja kuidas tekivad vikerkaared. ta hakkas seda hobikorras uurima teadlasele omase põhjalikkusega ja ei osanud alguses isegi öelda, kuidas neid teadmisi rakendada. Tundub, et teadlasi ühendabki see, et sageli alustavad nad asjade uurimist enne kui oskavad isegi täpsemalt öelda, kuidas neid teadmisi hiljem rakendada
00:18:47 Vesi tilgub ja veetilk sädeleb. KT Thomas Timusk - kui valgus tuleb ülevalt, siis näeb seal ühte valguse punkti. Neid on mitu tükki ja üks on alati u 10 mm allpool kraani. See tuleb sellest, et veetilgad niimoodi muudavad oma kuju, vahel on pannkoogi moodi ja vahel on pikad nagu pirnid ja siis ossileerivad või vünguvad
00:18:48 INT Thomas Timusk (subt) - olin ükskord ühe oma sõbraga Põhja-Ontarios ühes paadis ja ma nägin, et see vesi, mis paadist üles purskas, et need veetilgad olid nagu valguse punktid, et ei olnud ainult valge, vaid kuidagi moodi vilkus
00:19:09 Kate: füüsikalabori aparaadid. KT Thomas Timusk - ja siis ma vaatasin oma veekraani
00:19:27 INT Thomas Timusk - veekraani all oli selline valge koht
00:19:28 Kate: aparaat laboris, vesi tilgub. KT Thomas Timusk - üks õpilne ehitas selle seadme. Proovime teha õpilastega eksperimenti, õpilased saavad õppida tilga optikat
00:20:23 INT Thomas Timusk - kui nad on lamedad, siis tuleb valgus sealt hästi läbi, kui on pikad, siis ei tule nii hästi läbi
00:20:28 Kate: aparaat füüsikalaboris veetilga uurimiseks, vesi tilgub. KT Neeme Raud - oma veetilga uurimises jõudis prof Timusk järeldusele, et sama optiline efekt mõjutab ka vikerkaarte teket. Vikerkaari vaadeledes tõdes ta üllatusega, et sellest on möödunud ligi pooltuhat aastat kui prantsuse teadlane Rene de Cart selgitas, kuidas vikerkaar sünnib. Kuid veepiiskade optikat sellel värvilisel kaarel ei ole keegi põhjalikumalt uurinud
00:20:57 INT Thomas Timusk - küsimus on selles, kas me alati näeme vikerkaari. Tihtipeale vihma sajab, aga vikerkaari ei ole. Minu teooria on see, et tilgad on liiga suured. Kui nad on suured, siis nad hakkavad võnkuma, kui nad on väiksed , siis nad on ümmargused ja näeb vikerkaari. Kui tilgad on suured, siis näeb vikerkaari küll, aga see vikerkaar ei ole ümmargune, vaid eklektiline, ta liigib taevas edasi-tagasi, iga tilk teeb niisuguse liikuva vikerkaare. Muidugi, kuna tilgad ei ole kõik samas faasis, siis seda ei näe, siis nad segavad teineteist ja se on valge. Minu teoori on see, et suured tilgad ei anna vikerkaart
00:21:04 Kate: vesi tilgub
00:21:56 INT Thomas Timusk - tahtsin endale seda asja selgeks teha
00:21:58 Füüsikalabor, üliõpilane Jesse Hall arvuti taga. KT Neeme Raud - prof Timusk jätkab ka tudengite juhendamist, püüab neile näidata tänase teaduse rahvusvahelist loomu. 00:22:00 KT )ingl k, tlgsubt+) - enamasti ei ole maailmas ühte laborit, mis suudaks kõike teha. Teadus põhineb neil päevil suuresti koostööl:
00:22:18 INT Jesse Hall, üliõpilane, Hamiltoni Macmastersi Ülikool (subt) (ingl k, tlgsubt-) - meie labor saab teha ühtesid, nende laboris teisi katseid ja meil on mõttekas oma jõud ühendada, mitte töötada maailam eri nurkades eraldi
00:22:31 Jesse Hall laboris. KT Neeme Raud - prof Timuski käe all uurib ta elektronide käitumist materjalides erinevatel temperatuuridel ja ülijuhtivust. Läinud aastal töötas ta Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis. 00:22:43 KT Jesse Hall (ingl k, tlgsubt+) - Eestis li seepärast, et uurida materjalide käitumist magnetväljas madalatel temperatuuridel
00:22:44 INT Jesse Hall (sub) (ingl k, tlgsubt-) - uurisime Tallinnas ülijuhte kõrgetel temperatuuridel, vask-oksiidil põhinevat materjali ja selle käitumist magnetväljas, mis annab võimaluse võrrelda materjali kahte erinevat seisundit, vaadelda nende erinevusi ja mõista, mis seda põhjustab
00:23:06 Jesse Hall arvuti taga. Thomas Timusk ja Neema Raud füüsikalaboris. Jesse Hall. KT Neeme Raud - ja nüüd saatelõik, mis meie, eestlaste eneseteadvust kahtlemata tõstab. Prof Timusk pakkus Jessele võimalust sõita teadustööd tegema kas Pariisi või Tallinna ja ta valis Tallinna. Otsuse Eesti kasuks langetas ta osalt seetõttu, kui oli bakalaureuseõpingute eest tasunud Kanadas armee koosseisus mõne aasta eest Afganistanis, kohtus ta seal Eesti sõduritega, kes tekitasid temas Eesti vastu sügavama huvi. 00:23:32 KT Jesse Hall (ingl k, tlgsub+) - kohtusin Afganistanis Eesti sõduritega, kes rääkisid mulle pisut Tallinnast ja Eestist
00:23:38 INT Jesse Hall (ingl k, tlgsubt+), vahepeal kattepl-d Jesse Hall 'ist - kui tulin tagasi, esitasin taotluse professro Timuski juhendamisel magistratuuri astumiseks. Ja siis andis professor Timsuk sulle võimaluse välismaale minna ning kaks võimalust. Jah, ta andis võimaluse valida Pariis ja Tallinna vahel, esmane reakstioon oli - miks minna Pariisi, neil ei ole seal sellist magnetit. Valisin Tallinna, sest arvasin, et seal on paremad võimalused mind huvitavate uuringute tegemiseks
00:24:17 Neeme Raud stand - kui rääkida prof T. Timuski teadustöö haardest, siis ei piirdu see vaid sugusi maiste asjadega. Ta on pööranud oma pilgu ka taevaruumi avarusse ja on uurinud meie universumi alguseks peetavat suurt pauku ning tõestanud, et see teooria peab tõesti paika
00:24:31 Universumi tekkimine, nö suur pauk
00:24:39 INT Thomas Timusk - olin puhkusel ja uurisime suure paugu kiirgust
00:24:44 Arvutigraafia: universumi tekkimine, suur pauk. kT Neeme Raud - et sellest uurimusest aru saada, tuleb mõista, kuidas kiirgus, ka valguskiirgus universumis levib. 00:24:52 KT INT Thomas Timusk - idee on võrdlemisi lihtne. See , kui me päikest vaatame, me ei näe mitte nii
00:24:58 INT Thomas Timusk (subt) - ...kuidas ta praegu on, vaid 8 minutit tagasi, kuna valgusel võtab päikesest 8 minutit, et siia jõuda ja tähtedel on 100, 1000 aastat see valgus vana. Kui täht plahvatab, siis meie näeme seda 1000 aastat hiljem
00:25:19 Universum, suur pauk, KT Neeme Raud - suur pauk toimus aga 16 miljardit aastat tagasi. Seega universumi äärest väga kuumalt tuleval kiirgusel kulub siia meie lähedusse jõudmiseks väg-väga pikk aeg ja ta jõuab siia oluliselt jahtununa
00:25:31 Fotod: Katsed õues, kuumaõhupall. KT Neeme Raud - umbes 3-kraadisena absoluutskaalal ja se on temperatuur, mida saab mõõta infrapunase kiirguse abil. Sellele, kas 3 kraadi teooria vastab tõele, Timusk kinnitust sooviski, saates taevaruumi 42 km kõrgusele õhupalli spetsiaalsete mõõdikutega
00:25:51 INT Thomas Timusk - vaatasime ilmaruumi kiirgust, mõõtsime selle temperatuuri
00:25:54 Foto: kuumaõhupall katseteks, katsete tulemused. KT Neeme Raud - ja katse näitas, et tõepoolest teooria, et suure paugu kiirgus jõuab meieni 3-kraadisena absoluutskaalal, peab paika. 00:26:03 KT Thomas Timusk - jah, me mõõtsime tema temperatuuri
00:26:07 INT Thomas Timusk - et seal on niisugune kiirgus ja selle temperatuur on täpselt, mis teooria ütleb, peaks olema
00:26:13 Universumi tekkimine, suur pauk. KT Neeme Raud - nii sai kinnitust, et suur pauk ei ole vaid teooria, vaid on tõesti reaalselt aset leidnud
00:26:19 INT Thomas Timusk - suur pauk on olnud, võib nö ütelda, et olen oma silmaga seda näinud, minu aparaat ütles seda, keegi ei saa ütelda mulle, et see on mingusugune teooria ainult
00:26:41 Arvutigraafika: universum, valguse liikumine. KT Thomas Timusk - et see valgus seal tuleb universumi äärest tuleb meie juurde, tal võttis 16 miljonit aastat ja just nüüd jõuab meie juurde. Aga kuna ta on 16 miljonit aastat vana, siis ta on juba jahtunud 3-kraadini, nii et meid ümbritseb punane infrapunane taevas
00:27:10 INT Thomas Timusk - vanasti oli idee, et taevas on ümmargune asi ja seal on augud sees ja tähed paistavad neist aukudest läbi ja tõesti on niimoodi
00:27:19 Kate: (arvutigraafika): maakera infrapunase ringiga ümber. VIDEO: MacMasteri ülikooli välispl-d. KT Thomas Timusk - väga kaugel on mitteläbipaistev gaas, vesinikugaas, mis kiirgab meie poole seda punast kiirgust. 00:27:29 KT Neeme Raud - kuigi Thomas Timusk kannab nüüd emeriitprofessori tiitlit, leiab ta pea igal tööpäeval ikkagi MacMasteri Ülikooli füüsikateaduskonnast, teadustöö jätkub
00:27:38 Thomas Timusk, kabinetis. KT Neeme Raud - oam pikale karjäärile tagasi vaadates märgib ta, et ilmselt kõige olulisem, mis ta maailma teadusesse on lisanud, on ülijuhtide ja teiste materjalide uurimine infrapunase kiirguse abil. 00:27:50 KT Thomas Timusk - minu kaastöötajad ja mina oleme seda infrapunast toonud
00:27:55 INT Thomas Timusk - väga tähtsaks meetodiks. Need teised asjad - vikerkaar, suur pauk, on väiksemad asjad
00:28:03 Kate: infrapunakiirgus
00:28:18 INT Thomas Timusk - teised asjad on lihtsalt huvitanud
00:28:30 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakademia.e
00:28:42 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:28:53 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:28:59 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0012_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_EKSPERIMENTAALFUU.MXF
Indeks: 2011-002880-0012
Kestus: 00:28:59
Registreerimise kuupäev: 02.04.2011
Registreerimise aeg*: 2011-04-02 16:18:56
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse