ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Ööülikooli rännakud: Valdur Mikita

Saada link

Media

Kirjeldus

Eestis on veel tõelist perifeeriat, metsadetagust maailma ja mõistusetaguseid asju. Semiootik ja kirjanik Valdur Mikita kõneles maakodust kui "teadvuse kiirendist" - üks paigake siin ilmas, kus on mõnus olla ja kerge mõtelda. Läheme Valdurile perifeeriasse külla. Kolame metsas, teeme süüa ja laseme videviku valgusel ennast kanda. Režissöör Erle Veber, autor-toimetaja Jaan Tootsen, operaatorid Kullar Viimne, Ivar Taim ja Erle Veber.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Ööülikooli rännakud
Osa nr.: 4
Kestus: 00:57:54
Indeks: 2013-003120-0004
Režissöör: Veber Erle
Esmaeeter: 28.01.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 seltskond sügisesel teel, kuulavad lindude rändehääli ja otsivad neid. Peeter Laurits nendib, et unustas unedevaatamise padja Valdur Mikitale üle anda.
00:00:53 Jaan Tootsen tervitab Mikitat, Jaak Johansoni ja Krista Citra Joonast. Grupikalli. Jaak kallistab ka Peeter Lauritsat ja Valdur Mikitat. Mikita avab väravd ja nendib, et Välgi külas pole ammu nii palju inimesi nähtud. (1:29 - tiiter: Valdur Mikita - semiootik ja kirjanik). Välgi on neoliitikumi asula. Kiriku juurde minek. Jutt olulisest paigast metsa piiril. Tark inimene metsa serval - selle vastu pole midagi. 03:34 Sae heli. Laurits nendib - saag tõmmati käima. Tootsen: seni, kuni metsa on.
00:03:43 kaamera sõit piki hämarat metsa. Algustiiter: Ööülikooli rännakud. Valdur Mikita. Välgi mets.
00:04:17 Kaamera kõnnib metsavaheteed, ees ukerdab auto end ümber pöörata. Ööülikooli seltskond läheb talukomleksi juurde, uudistab. Jaan Tootsen näitab Mikitale kalakotti, jõhvikaid (Mikita nendib, et see on Peipsi kalamari). Tootsen kutsub enne metsa minekut linnupetet võtma. Ilus vana talumaja. Mikita tahab enne metsa minekut majja tuld teha ja juhtnööre jagada. Jutt paralleelmaailmadest - piiridel elamisest: metsa piiril, põllu piiril. Arhailine maailm päästab meid.
00:06:32 Laurits küsib juppi nööri, plekkalust ja kilekotti. Saab need. Seltskond liigub hanereas metsa. Jutt seenelkäigust. Laurits läheb tagasi fotoaparaadi järgi. Seni kannab tema pange Jaak Johanson. Mikita jutt: ei saa mõtelda, kui miski ei liigu - toas ei mõtle - vaid siis, kui vaadata tuules kõikuvaid puid. Metsas on puhta teadvuse kogemus ligemal. Seente osa teadvuse tekkimisel. Seltskonnal lõbus. Kristjan Piirimäe (bioloog) räägib seente teadvusest. Jutu lõpus võtab oma väikselapse sülle.
00:10:32 Tootsen küsib, kas Mikita on käinud seltskonnaga metsas. Mikita ei ole. On näinud karja metssigu. Suur kult on sama hirmus kui kurat. Piirimäe nendib, et metssiga on Eesti ohtlikeim metsloom. Veiko Märka (ajakirjanik) lisab, et metssea maks juhib vereringet. Piirimäe ei ole nõus, suur lõbusus, naer. Mikita: Juhan Liiv läks metsas hulluks - pidagem piiri!
00:12:20 Jutt keele tekkest -eelisolukorras olid puude otsas elavatel olenditel. Piirimäe räägib lindude laulu põhjustest. Tootsen küsib Johansonilt, miks inimesed laulavad. Piirimäe vastab - tähistavad territooriumit. Vaimutsevad selle teema üle.
00:14:08 Laurits paneb plekkämbrisse pidagi tossama ja asub metsa pildistama. Kõik vaatavad, mida ta pildistas - ilus udune hommik. Piirimäe võtab riietust vähemaks, et olla nagu ürginimene. Kinnitab, et mets ei ole inimese loomulik elukeskkond. Inimene olla pärit savannist. Paneb tagasi riidesse.
00:18:33 hämara metsa ja metsatee vaated
00:18:51 maja üldplaan, korstnast tõuseb suitsu. Grupipildi tegemine. Arutelu grupiltide üle.
00:20:27 Kalaroa valmistamine (Mikita ja Laurits) Kalahammaste uurimine. Mikita fileerib kala, maitsestab. 22:02 räägib Mikita loo majavammist - nutvast vingerdajast. Seened juhivad maailma. Teevad kalarooga edasi. Koha täidetakse jõhvikatega. Jutt sellest, kuidas kala on olnud põhitoidus.
00:26:22 Algab loenguosa: mikrofonid, esineja, kuulajad. Mikita tutvustab ennast (tiiter) ja nimetab teema: Mets, mõtlemine ja teised hämarad asjad. Jutus puudutatavad teemad: elavat tuld on vähe - on lapsi, kes pole seda näinud. Galileo - on meeli (lõhn, maitse, värv), mis on konstrueeritud. Sünesteesia. Metsa tõmme. Oma isast, kes kõneles omaette ja mõnikord ka oma keeles. Ka Mikita kipub metsas omaette rattaga sõites kõnelema. Maagilised sõnad. Perifeeria. Eestlased on šamaanrahvas, meil on kaasas animistlik maailmavaade. 45:04 - Andre Help mimeetilisest keelest. Mikita laiendab teemat (metafoorid, deskriptiivid). 51:00 - Anna Hints - videvikutunni pidamisest ja metsas käimisest. 52:27 Piirimäe hoiatab Mikita eest - ta on Eesti kõige ohtlikum ketser, kuna õõnestab rahvuskeelt. Paralleel Galileoga. Vaimutsemised paralleelide üle. Mikita: maailma päästab perifeeria. Nii ütles juba Juri Lotman, juudi müstik.
00:55:30 lõputiitrid, alusplaaniks Kütioru imekoda, öiselt kaunilt välja valgustatuna. Inimesed lähevad sinna sisse.
00:56:45 Kristiina Ehin võtab eest laulda.
00:57:44 Raadio Ööülikool ETV2
Faili nimi: 2013-003120-0004_0003_XHD_OOULIKOOLI-RANNA_OOULIKOOLI-RANNA.MXF
Indeks: 2013-003120-0004
Kestus: 00:57:54
Registreerimise kuupäev: 21.01.2014
Registreerimise aeg*: 2014-01-21 03:51:42
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse