ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kas oskame hoida ühte...: 2

Saada link

Media

Kirjeldus

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Ajaloolised kaadrid Eestimaa Rohelise Liikumise nõudmisest Bruno Sauli ametist vabastamiseks, EKP KK pleenumilt, Rahvarinde kongressilt, ENSV Ülemnõukogust jm. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Samast seeriast

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Kas oskame hoida ühte...
Osa nr.: 2
Aasta: 1988
Kestus: 01:04:53
Indeks: 1989-082004-0002
Režissöör: Põldre Mati
Esmaeeter: 02.04.1989
Kategooria: Elu → elulise probleemi, nähtuse süvakäsitlus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Tiiter: Kas oskame hoida ühte?. Kitarri hoidev käsi. Ansambel ........ Linnahalli laval laulmas Oo, Eestimaa, Mikk Titma. Aadu Must, Edgar Savisaar, Küllo Arjakas laulmas.
00:00:29 Inimesed Linnahallis.
00:01:23 Tiiter: Kas oskame hoida ühte...
00:01:29 Tiiter: II jagu.
00:01:32 Vello Pohla Linnahalli kõnepuldis ütlemas: Eesti Rohelise Liikumise resolutsioon number üks. Eesti Roheline Liikumine esitab Eesti NSV Ülemnõukogule kategoorilise nõudmise Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli vabastamiseks oma ametikohalt.
00:01:53 Pohla aplausi kuulamas. Rahvas aplodeerimas.
00:02:09 Pohla ütlemas: ...kuuekümne päeva jooksul alates tänasest päevast.
00:02:11 Aplodeeriv rahvas.
00:02:15 Matti Pedak, Bruno Saul EKP Keskkomitee istungite saalis.
00:02:20 Enn Põldroos kõnepuldis ütlemas: Jutt on nimelt nendest ultimaatumitest, mida kipuvad esitama paljud uued liikumised. Ma olen täiesti nõus, et ultimaatum ei ole asi, mis puhul kõlbaks, midagi saaks teha, ühte normaalsesse demokraatlikku protseduuri ultimaatum ei kõlba ega ei lähe, see on täiesti selge, kui see normaalseks jääb. Kahjuks ongi lugu selles, et meil puuduvad normaalsed protseduurid, demokraatlikud protseduurid. Meil puuduvad need protseduurid, mille järgi ühiskondlikud liikumised saavad oma mõju avaldada. Ongi käes ultimaatumid! Enne, kui me neid protseduure ei leia, ei rakenda, ma kardan me nendest ultimaatumitest lahti ei saa. Tänan!
00:03:02 Vaino Väljas, Georgi Aljošin jt aplodeerimas.
00:03:06 Juhan Aare jt EKP Keskkomitee XI pleenumil.
00:03:08 EKP Keskkomitee esimene sekretär Väljas pleenumit avamas. Väljas ütlemas: ...alustades tõsist tööd, öeldakse - head hommikut! Ütleme siis ka täna, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee korralise, 11. pleenumi saalis üksteisele head hommikut, ütleme samad sõnad ka Eestimaa rahvale, kes võtab sellest osa Eesti Raadio vahendusel.
00:03:39 Pleenumist osavõtjad.
00:03:41 Pedak, Almann, Saul, Soidla, Rüütel presiidiumis. Väljas kõnepuldis ütlemas: Aastakümneid ei ole meie rahvas poliitiliselt olnud nii aktiivne kui praegu, täna näeb rahva absoluutne enamus väljapääsu kujunenud olukorrast ühtemoodi - selleks on vabariigi iseseisvus, tema suveräänsuse tagamine, et oma rahva ja maa asjade otsustamisel, kõigi poliitikas osalejate vastutuse tõstmine Eestimaa homse kujundamisel, selliste tingimuste loomine, kus igaüks saaks segamatult ja tulemuslikult oma tööd teha.
00:04:10 Pleenumist osavõtja märkmeid tegemas, pleenumist osavõtjad, ka Rüütel, helis Väljas ütlemas: EKP Keskkomitee Büroo leiab, et Eesti NSV kodakondsuse sisseseadmine on väga oluline samm Eestimaa püsielanikkonna kujundamisel. See tõstab vabariigi elanikkonna vastutust oma kodukoha, hea käekäigu ja tuleviku eest. Kodakondsus ei tähenda mingit erisust või eraldatust teistest...
00:04:34 Väljas kõnepuldis ütlemas: ...teistest liiduvabariikidest ega riiva ka ükskõik millisest rahvusest kodanike põhiõiguseid.
00:04:38 Titma, Jaak Kaarma jt, pleenumist osavõtja märkmeid tegemas, helis Väljas ütlemas: Vene keel on NSV Liidu rahvaste omavahelise suhtlemise keel ja iga kodanik, kordan, peab saama ükskõik kus Nõukogude Liidus oma asju ajada selles keeles.
00:04:47 Väljas kõnepuldis ütlemas: Eesti keel peab olema aga Eesti NSV-s riigikeel ja Eestis peab saama kõiki asju ajada eesti keeles. On loomulik, et eesti keele positsioonid fikseeritakse riiklikul tasemel. Pleenumil on ettepanek - kui te toetate büroo eeltoodud seisukohti eesti keele staatuse ja kodakondsuse küsimuses, võiks soovitada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumil nad igakülgselt läbi vaadata...
00:05:14 Väljas kõnepuldis, pleenumist osavõtjad aplodeerimas (NB! Nikolai Johanson ja Georgi Aljošin ei aplodeeri!)
00:05:17 Noormehed sinimustvalgetega Linnahalli laval, helis diktori hääl: Eestimaa ja eesti keel.
00:05:35 Mati Hint ütlemas: Kui me tuletame meelde möödunud neljapäevast, nädal tagasi ilmunud Pravda artiklit Lend kahel tiival, siis kardan ma väga, et see üdini stalinistlik artikkel, mille kaudu doktor Pukohlo(?) kordab sisuliselt täielikult oma kolm aastat tagasi Sovetskaja Estonias avaldatud programmartikli seisukohti, et see saab järjekordselt üheks komistuskiviks eesti keele kui riigikeele staatuse otsustamisel. Nii et minul küll on tõsiseid kahtlusi kuidas meil küll ikkagi õnnestub jõuda sellele, kuidas meil õnnestub oma tööd viia kristlalsele alusele ja valgustada kõiki juurdetulijaid, kui juurdetulijaid on rohkem kui siinolijaid varsti ja jõuda selleni, milleni me tahtsime jõuda - näha Eestit sellena, oma Eestina, kõigi Eestina.
00:06:35 Tõnis Mägi klaveri taga mängimas ja laulmas. Tõnis Mägi püsti tõusmas, kummardamas ja ütlemas: Looja hoidku teid kõiki!
00:06:39 Rahvas Tallinna lauluväljakul 11.09.1988 - Rahvarinde üritusel Eestimaa laul, helis Tõnis Mägi laulmas Looja, hoia Eestimaad.
00:09:50 Mikk Mikiver lugemas katkendit Kalevipojast: Aga ükskord algab aega, kus kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama, lausa tuleleeki lõikab, käe kaljukammitsasta, küll siis Kalev jõuab koju, oma lastel onne tooma, oma Eesti põlve uueks looma.
00:10:20 Rahvamass, sinimustvalged, loosung: Ei fosforiidile!
00:10:25 Savisaar ütlemas: Meil pole kaua oodata. Ülemnõukogu valimiste päevaks saab selgeks kas oleme me suutnud viia selle riigi demokraatia teele või siis jäävad reformid paljudeks aastates vinduma, olles kaotanud pettunud rahvahulkade toetuse. Seda me ei tohi lubada. Me ei jää ootama valimiste päeva nagu saatuse kingitust, seda enam, et saatus pole eesti rahvale seni veel midagi kinkinud. Saatusele seame me vastu oma visaduse ja jonnakuse, igaüks eraldi ja kogu rahvas tervikuna.
00:11:01 Loosung Ei fosforiidile! Rahvamass sinimustvalgetega, loosung: IME eesti meeste kätte, helis Savisaar ütlemas: Eesti rahvas on varemgi julgenud soovinud võimatut või seda, mida on paljude poolt võimatuks peetud. Esimene kord oli see 120 aastat tagasi, mil peaaegu keegi...
00:11:16 Savisaar ütlemas: ...ei uskunud eesti rahva ärkamisse, aga sellest hoolimata suutsime me saada kultuurrahvaks. Teine kord oli 70 aastat tagasi kui maailmas keegi ei uskunud meie omariikluse sündi, aga see ikkagi sündis. Nüüd on käes kolmas kord ja jälle on kõhklejaid, kes arvavad, et latt on asetatud liiga kõrgele.
00:11:41 Vaade laululava tuletornist rahvamassile, Fred Raudberg, Savisaar helis ütlemas: ...ning kui ma räägin sellest, et praegu on vaja rahvusliku ühtsuse valitsust...
00:11:49 Savisaar ütlemas: ...kes suudaks esindada kõigi põhiliste sotsiaalsete jõudude huve Eestimaal, kui ma räägin sellest, et ametnike valitsuse asemele on vaja rahvavalitsust, siis näen ma selle valitsuse esmase ülesandena nimelt soodsate tingimuste loomist sellisteks valimisteks, kus rahvas saaks lõpuks väljendada oma tahet, kus me saaks ükskord ja loplikult ületada usalduskriisi ning üheskoos, ühel meelel ja ühel maal panna toime meie rahva ajaloos kolmanda ime.
00:12:23 Gustav Ernesaks õhtupimeduses ühendkoori dirigeerimas, koor laulmas Mu isamaa on minu arm, ka Heinz Valk ja Savisaar.
00:13:15 Sinimustvalgete lippude kolonn laululava ees. Ernesaks dirigeerimas.
00:13:44 Põlevad küünlad Metsakalmistul Lydia Koidula haual ööpimeduses, helis Lauristin ütlemas: ...uuesti alguse juurde, me oleme tulnud usus ja lootuses, et me suudame jätkata, suudame edasi minna, suudame jõuda sellesse valgusesse...
00:14:21 Andres Tarand, Põldroos, Veidemann, Šein, küünlad, Lauristin helis ütlemas: ...millesse uskus ja lootis täna see kolmandik eesti rahvast, kes oli koos lauluväljakul. Veel suuremas teadmatuses kui meie siin täna, alustas kunagi Koidula, alustasid kunagi Faehlmann, Kreutzwald, alustas Kristjan Jaak. Meie teame palju rohkem.
00:15:00 Lauristin põlevad küünlad käes ütlemas: Kuid ma usun, et nemad tundsid sama, mis tunneme me praegu. Ja ma tahaksin meie kõigi nimel siin, täna, tõotada, et me läheme lõpuni, et me jätkame puhaste mõtetega, et me jääme ühte, ükskõik mis saab.
00:15:50 Põlevad küünlad ööpimeduses.
00:15:54 Intrite miiting jäähallis 13...1988. Gennadi Beresjev helis ütlemas: Meile, selle riigi kodanikele, tundub, et oleme siin järsku võõrad. Kellele on seda vaja? Mõelgem Mägi-Karabahhile.
00:16:08 Beresjev.
00:16:16 Beresjev ütlemas: Ei saa märkamata jätta, et Armeenias on ühiskonna tervendamisnähtused vastunäidustatud neile, kes on seotud korruptsiooni, altkäemaksude, vargustega. Kartes paljastamisi, püütakse avalikkuse tähelepanu tõeliste probleemide juurest eemale juhtida negatiivsete ilmingute juurde rahvussuhetes, ohutada rahvastevahelist vaenu.
00:16:40 Miitingulised, helis Beresjev ütlemas: Ka meil käib praegu samasugune asi.
00:16:50 Beresjev ütlemas: Vaadake, kes on vabariigis võimu juures! Seda tuleks tõsiselt uurida. Elame oma riigis - olgu see Mägi-Karabahhi, Kamtšatka, Tšukotka või Kaliningrad. Oleme ühe riigi kodanikud ja teist võimalust meil ei ole.
00:17:21 Inimesed korjanduskasti juures linnatänaval. Naine küsimas: Mida siia pannakse? Raha? Mees kümnerublast kasti panemas. Mees ütlemas: Vabatahtlikud annetused... Reporter Andres Raid küsimas: Kas te Rahvarindele raha ei annetaks? Naine: Ei annetaks. Raid: Miks? Naine: See on puhas natsionalism. Sada protsenti venelaste vastu. Mees: Ei ole venelaste vastu! Naine: On küll! Kõigi vastu! Mees ütlemas: Nad ootavad Ameerikast valget laeva. Mees: Lollus! Midagi niisugust ei tule. Mees ütlemas: Lööme kõik venelased maha! Mees: See jutt on puhas provokatsioon. Mees: Tulime siia miitingule, mitte aga provokatsioone tegema.
00:18:01 Dokument: Maarahva ja linnatööliste rahvakoosoleku mandaat.
00:18:07 Maarahva ja linnatööliste rahvakoosolekust osavõtjad Sakala keskuse saalis, helis Albert Danilson ütlemas: Ent kõige rohkem muret valmistab tööinimesele praegune poliitiline situatsioon Eestis ja seda kasutavad ära just stagnajõud ja bürokraatia. Käiku on lastud juba sisuliselt Rooma impeeriumi ajast pärit võte - jaga ja valitse.
00:18:20 Danilson kõnepuldis ütlemas: Kui muidu ei saa, aja vastasrind tülli omavahel ja seda nad ju meil praegu Eestis sisuliselt üritavad teha. Ega need ei ole vene keelt kõnelevad töölised, kes tüli otsivad eesti rahvaga, kes näiliselt just nagu ei saa aru, mida eesti rahvas tahab. Ei ole! Need mehed on palju kõrgema positsiooniga mehed, nad on enamuses kõrgema haridusega mehed, aga nad on liiga laisad selleks, et ära õppida eesti keelt ja nad saavad aru, et nende tähetund kaob ära siit ja seal, kuhu nad siis oma pühas laiskuses pöörduvad, seal neile ei pakuta seda sooja kohta, mis siin.
00:18:59 Koosolekust osavõtjad, helis Danilson ütlemas: Seda meetodit kasutatakse, on kasutatud ja kasutatakse väga jõhkralt kõikjal maailmas, on kasutatud arengumaades...
00:19:07 Danilson kõnepuldis ütlemas: ...kasutatakse küll praegu, mitte igal pool, keelebarjääri appi võttes, vaid usubarjääri appi võttes, aga ikkagi eesmärk on alati üks - jaga, aja tülli ja valitse.
00:19:20 Aplodeerivad koosolekust osavõtjad.
00:19:25 Eestimaa rahvuste foorumist osavõtjad koosolekusaalis, ka Tiina Mägi, helis Savisaar ütlemas: Kui üks rahvus pikka aega näeb, et tal on privileege, olgu siis keele kasutamine, siis viib see pikkamööda selleni, et ta ei pea enam tähtsaks teiste rahvuste huve...
00:19:39 Šein jt juhatuse laua taga, foorumist osavõtjad saalis, helis Savisaar ütlemas: ...ega pea neist enam lugu. Praegu ongi tekkinud olukord, kus teatud inimgrupid, tunnetades, et nad hakkavad jääma ilma aegadega sisseharjunud privileegidest, räägivad üha kõlavamalt iga inimese õigustest ja humanismist, kuigi tegelikult kaitsevad väga kitsalt vaid oma privileege, oma huvisid. Need ei ole aga rahvuslikud huvid, mida kaitstakse, praegune vastuolu Eesti ühiskonnas see on edasiminejate.
00:20:08 Savisaar kõnepuldis ütlemas: ...ja teiselt poolt pidurdajate vastuolu, see on perestroika ja konservatismi vastuolu, see vastuolu on selgelt poliitilise, aga mitte rahvusliku iseloomuga. Iseasi, et pidurdusjõud, need, kes kümne küünega vanast kinni hoiavad, nemad püüavad tõepoolest esitada seda rahvuslikus plaanis ja spekuleerida rahvuslikel tunnetel, eestkätt vene rahvusgrupi tunnetel.
00:20:34 Foorumist osavõtjad. Silt kirjaga: Valgevene. Šein, foorumist osavõtjad, helis Mart Tarmak ütlemas: Eestimaa rahvusrühmad, vastandamata oma rahvuskultuurilisi huvisid polisrahvuse huvidele, seavad lähimaks eesmärgiks viia rahvustevaheliste suhete demokratiseerimise protsess Eestis õigusriigi poliitilise kultuuri raamidesse, üksteist ahistamata ja deklareerimata mingi ühe rahvuse kultuuri või jõu üleolekut. Seoses sellega väljendab rahvuste foorum oma eitavat suhtumist niinimetatud Internatsionaalse Liikumise liidrite tegevusse.
00:21:10 Ülestõstetud käsi poolthääli lugemas. Hääletavad rahvuste foorumist osavõtjad, ..... helis ütlemas: Ühehäälselt, jah!
00:21:21 Vene Kultuuri Selts koosolekut pidamas, Ivan Papulovski ütlemas: Me peame ühinema. Mitte põhirahvuse vastu, vaid selleks, at aktiivset koostööd teha. Väga palju oleneb sellest, kuidas meie, venelased, end selles riigis ülal peame.
00:21:40 Vene Kultuuri Seltsi liikmed, Mihhail Lotman helis ütlemas: Vene Kultuuri Seltsi peamine ülesanne on vene kultuuri arendamine venelaste seas.
00:21:48 Lotman ütlemas: Kui edendame siin vene kultuuri, tõstame venelaste kultuuritaset, seejärel tekib neil suurem huvi kultuuri vastu üldse, ka eesti kultuuri vastu. Venelastelt, kel puudub huvi vene kultuuri vastu, on võimatu nõuda huvi eesti või mõne teise rahva kultuuri vastu.
00:22:21 ERSP piketist osavõtjad, plakatid käes, vanalinna majast väljumas. Plakat kirjaga: Kes pani vangi Enn Tarto? Kas Tallinn? või Moskva? või Perm? Piketeerijad, plakatid kaasas, mööda Pärnu maanteed Draamateatri poole minemas. Piketeerija sinimustvalgega Draamateatri ees seismas. Plakat kirjaga: Vabadus Enn Tartole! Piketeerijad Draamateatri ees.
00:23:13 Savisaar, Lauristin pressikonverentsi andmas. Lauristin ütlemas: Nii Rahvarinne kui ka ma usun, vähemasti enamus Rahvusliku Sõltumatuse Partei liikmeid, meid ühendab armastus Eestimaa vastu (Eve Pärnaste, plakat kirjaga Enn Tarto vabaks! Freedon to Enn Tarto! Osvobodit Enn Tarto!, piketist osavõtja plakatiga), kuid meid lahutab võibolla hinnang, suhtumine oma armsama tervisesse.
00:23:16 Ajakirjanikud pressikonverentsil, Rahvarinde kongressi sekretariaat ajakirjanike pressikaarte sorteerimas. Pressikaart kirjaga: Peter Conrady, helis Lauristin ütlemas: Rahvarinne on pannud oma armsamale diagnoosi, mis näitab, et ta on küllaltki haige, ERSP, see partei, arvab, et armsam on nii haige, et miskil muu ei päästa teda kui lõikus. Meie arvame, et meie armsam on küll haige, kuid ta saab ka terveks, ilma et me peaksime kirurgilisi vahendeid kasutama.
00:24:03 Savisaar ja Eesti Raadio kommentaator Tõnis Avikson. Savisaar ja Rahvarinde juhid Linnahalli saalis nõu pidamas. Lauristin ajakirjanikuga inglise keeles vestlemas.
00:24:26 Plakat kirjaga: Eestimaa Rahvarinde kongress 1. ja 2. oktoobril 1988 Tallinnas. Lauristin ajakirjanikega vestlemas.
00:24:58 Rahvarinde kongressi delegaadid Linnahalli ees 01.10.1988. Delegaadid Linnahalli sisenemas ja selle fuajees. Ülo Kaevats jt.
00:25:29 Väljas üle Linnahalli lava kõnepulti minemas.
00:25:38 Väljas kõnepuldis.
00:25:48 Väljas kõnepuldis ütlemas: Lugupeetud Rahvarinde kongressi delegaadid ja külalised! Rahva teadvusse on selgena püsima jäänud mälestus neist eelmise sajandi aastakümneist, kui maarahvas tunnetas end rahvana, kes on suuteline iseolemiseks ning võimeline looma oma kordumatut kultuuri. Ka nüüdset aega iseloomustab ühtsuse ning rahva teadvuses peituva kõlbelise jõu tunnetamine. Meie rahvas on väljendanud oma üksmeelset valmisolekut rajada kasvõi loobumiste hinnaga oma arusaamadele vastav õiglane Eestimaa.
00:26:32 Ignar Fjuk, Lauristin, Arjakas, Kaevats jt aplodeerimas.
00:26:38 Savisaar üle Linnahalli lava kõnepulti minemas.
00:26:48 Lauristin jt, helis Savisaar ütlemas: Esimest korda on Rahvarinne silmitsi iseendaga. Täna ja homme näeme me end just nagu peeglist, mis nägu me õieti oleme.
00:27:03 Savisaar kõnepuldis ütlemas: Selles seisneb rahvakongressi tähendus meile enestele. Suur on tänase päeva tähendus ka eesti rahvale, Eestimaa rahvale, kes tahab kuivõrd ning kui otsustavalt Rahvarinne kajastab ja kaitseb tema huvisid. Eesti selle sajandi ajalugu on näidanud, et olgu me väliselt kui iseseisvad tahes, ikka on meie olukord olnud poliitiliselt sedavõrd ebakindel, kuivõrd on teinud vähikäiku demokraatlikud institutsioonid Nõukogude Liidus. Kaasa aidata praegustele uuenemisprotsessidele saame sel teel kui ise demokratiseerume ja veename ka teisi oma eeskujuga. Paljuski ei ole olud erinevates liiduvabariikides võrreldavad, kuid põhilises peame olema ühel seisukohal - see on liikumine suveräänsete liiduvabariikide liidu suunas, majandusdemokraatia suunas, mida Eestis väljendab IME ning õigusriigi ning inimõiguste austamise suunas. Nõukogude Liitu ei ole võimalik sundkorras keskusest demokratiseerida, see saab vaid toimuda demokraatliku liikumisena kohtadel ning Eestis toimuv on kahlemata (Lauristin ja
00:28:31 Välisajakirjanik Toomet usutlemas.
00:28:46 Kongressi delegaadid aru pidamas.
00:28:56 Delegaadid valimissedeleid täitmas.
00:29:02 Raimo Pullat(?) Rein Veidemannile ütlemas: ...see on lihtsalt Sovetskaja Estonia, kes seda tegi, mina ei tea, aga see oleks vaja ümber pöörata, kui see on nii, sest see Interdviženije minule kui eestlasele ei meeldinud, vabanda väga, see on poolfašistlik, kui nad midagi ei taipa, mida nad räägivad ja mida nad teevad jne.
00:29:17 Saadikud hääletamas.
00:29:18 Mõtlik Savisaar, hääl helis ütlemas: Meil on vaja ajude abi.
00:29:40 Lauristin ajakirjanikule ütlemas: Ja siis kohe, eks ole, kui see lõpeb, teeme temaga ära, Ajakirjanikud, helis Veidemann ütlemas: Siit, eks ole. Okei! Lauristin ja ajakirjanikud.
00:30:18 Delegaadid, ka Veidemann, teleoperaatorid, nende seas ka Hans Roosipuu, helis Lauristin ütlemas: Täna tunneb kogu eesti rahvas - kui mitte nüüd, siis millal, kui mitte meie, siis kes. Stalinistlike mõrvade ja ülekohtu vari, kutsub meid haarama mõõka hädamere vastu, terve rahva jaoks on tõusnud küsimus: olla või mitte olla ja vastus saab sellele olla ainult üks...
00:30:37 Lauristin kõnepuldis ütlemas: ...olla, tingimata olla.
00:30:39 Lauristin aplausi kuulamas.
00:30:45 Lauristin ütlemas: Ja nüüd, see küsimus ja see vastus südames, puhastava ja raputava revolutsioonisuve selgus hinges, oleme me tulnud siia, arutama juba hoopis kainet asja - kuidas olla. Iga revolutsiooni põhiküsimus on küsimus võimust, kelle käes on võim, kui võim on rahva käes, küsis Mikk Mikiver täpselt pool aastat tagasi Toompea lossi saalis. Täna ei ole meid enam võimalik panna uskuma, et võim, mis Toompeal välja kuulutati 48 aastat tagasi, oligi tegelik rahvavõim. Tegelik võim oli kuulunud ja on kuulunud rahva nimega manipuleerinud partei- ja politseiaparaadile, ükskõik kas seda võimu on teostanud stalinliku terrori või brežnevliku surve kujul. Nüüd oleme siia kokku tulnud, et täiel häälel kuulutada - Eestimaal on selle möödunud aastaga rahvas saanud täis otsustavust ise oma asju otsustada, saada vabaks igasugusest survest, peale oma südametunnistuse ja vastutuse paine, peale oma kohustuste raskuse (Savisaar jt). Partei võimumonopoli aluseks pole olnud mitte konstitutsiooni kuues paragrahv, vaid see jäi
00:32:32 Lauristin aplausi kuulamas.
00:32:37 Lauristin ütlemas: See jäik surve parteidistsipliini näol, mis kommunistile tähendas stalinismi ja stagnaaja tingimustes vabatahtlikku loobumist oma südametunnistusest ning kriitilisest mõtlemisvõimest, tõi kaasa ühe kõige julmema draama stalinliku terrori ajaloos - sadade tuhandete kommunistide muutumise tahtmatuteks või tahtetuteks kaassüüdlasteks massirepressioonides. Selle süü koorem on nii raske, et ta tänini kisub tagasi perestroika arengut, takistab meie ühiskonna vaimset vabanemist demagoogiast ja topeltmõtlemisest ning paneb ette tõkked stalinismi ametlikule ja avalikule tunnistamisele inimsuse vastaseks kuriteoks, koos kõigi siit tulenevate moraalsete ja õiguslike tagajärgedega.
00:33:24 Käest kinni hoidvad inimesed vanalinnas ööpimeduses, mees tõrvikuga. Käest kinni hoidvad inimesed skandeerimas Eestimaa on meie kätes. Ave Alavainu. Skandeerimine Meie kätes on Eestimaa. Enn Põldroos, Lembit Lauri, Lennart Meri jt skandeerimas. Hagi Šein, Lauristin jt skandeerimas.
00:34:24 Läti esindaja ütlemas: Da zdravstvujet Narodnõi Front Estonii! Inimesed sinimustvalgega Linnahalli treppidel ööpimeduses.
00:34:36 Rahvarinde juhatuse liikmed laua ümber aru pidamas. Kaevats ütlemas: Põhjenduste täieliku avaldamisega. Jõerüüt, Gerndorf jt, helis Veidemann ütlemas: Siin on üks viga. See on artikkel aga mitte resolutsioon. Veidemann. Kaevats, Jõerüüt jt. Veidemann ütlemas: Siin peab olema midagi resolutsiooni niisugune... Kaevats: Kas see ei ole... Veidemann: Meil ei ole ühtegi tõsist resolutsiooni, loetelusid, näidete loetelusid, seda ei ole. Jõerüüt. Kaevats: Ta peab kaasa tooma... Tiit Käbin, helis Lauristin ütlemas: Stalinismi kuritegude resolutsioon, helis Gerndorf ja Lembit Koik ütlemas: Mida me saavutada tahame? Koik, Lauristin, Peeter Vihalem, Pohla, Lauristin ütlemas: ...siin peaks olema Eesti, kui me nõuame kõigi, siis tähendab see meil miljoneid, eks ole. Mati Hint, Koik. Koik: Mida me taotleme? Lauristin: Tehtud ülekohtu heastamist. Koik, Lauristin, Vihalem, Pohla. Koik: Ütelge, mis on ülekohtu heastamine? See on nonsenss. Õiglust me nõuame, eks ole. Pohla. Koik sigaretipakist sigaretti võtmas. Lauristin: Me t
00:37:21 2.oktoober Lauristin läbi Linnahalli saali lavale jooksmas. Delegaadid, ka Arvo Haug, istungitesaalis.
00:37:35 Naeratav Lauristin kõnepuldis. Aplodeerivad delegaadid.
00:37:48 Lauristin kõnepuldis ütlemas: Lähme edasi. Lähme edasi, aega on vähe. Delegaadid. Lauristin ütlemas: Rahvarinne peab vajalikuks, et Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium moodustaks konstitutsioonikomisjoni uue Eesti NSV põhiseaduse väljatöötamiseks ning liidulepingu ettevalmistamiseks. Ma tahan siinkohal siiski lisada - ma pean seda oma kohuseks - öelda, et Rahvarinde Algatuskeskusel on olnud väga hea koostöö Ülemnõukogu Presiidiumiga nendes komisjonides ja ma arvan, et see ka jätkub, vaatamata nendele kriitilistele märkustele, mis siin kõlasid, mis võibolla olid tingitud subjektiivsetest kujutlustest. Reaalselt meie koostöö, ma arvan, jätkub sama asjalikult nagu seni.
00:38:25 Savisaar jt, Šein jt, helis Lauristin ütlemas: Siis on meil järgmine resolutsioon. See on suhtumisest stalinismi kuritegudesse. Siin on aga oluline täiendus - nimelt on nõutud Eesti NSV Ülemnõukogult vastavate otsuste tegemist, et Eesti NSV Ülemnõukogu mõistaks täielikult ja tingimusteta hukka Nõukogude Eestis aastatel 40-50 toime pandud kohtuvälised repressioonid ja tunnistaks need kuritegevuseks inimsuse vastu, ma juhin tähelepanu - see on konkreetsem kui ainult programmi punkt.
00:38:51 Lauristin ütlemas: Eestimaa Rahvarinne peab vajalikuks, et asjaomased organid võtaksid seisukoha stagnatsiooni ajal poliitilistel motiividel ja nii nimetatud majanduskuritegudes süüdi mõistetute kohtuasjade suhtes, eriti Kriminaalkoodeksi paragrahvid 68 ja 194 prim ning rehabiliteeriks süütult kannatanud.
00:39:13 Lauristin. Aplodeerivad delegaadid.
00:39:20 Lauristin ütlemas: Eestimaa Rahvarinde kongress kutsub EKP Keskkomiteed, Eesti NSV valitsust ja vabariigi üldsust pöörama tähelepanu mõnede ametkondade ning liiduliste ettevõtete tippjuhtide tegevusele, mis on suunatud EKP Keskkomitee poliitilise kursi vastu ning eesti ja vene rahvusest töötajate vastandamisele rahvustunde alusel. Sellise lõhestava tegevuse eesmärgiks on säilitada üleliidulise alluvusega tööstuse sõltumatus vabariigist ning tagada oma isiklike privileegide säilimine iga hinna eest. Selleks, et hoida ära Eesti NSV majanduse edasist lõhenemist ning eesti ja mitte-eesti töötajaskonna vastandamist, nõuab Rahvarinde kongress kõigi selliste juhtide poliitilise tegevuse avalikustamist ja tõkestamist.
00:40:04 Lauristin.
00:40:11 Lauristin ütlemas: Ma paluksin panna see resolutsiooniprojekt hääletusele. Näidake, kes on poolt.
00:40:18 Hääletavad delegaadid.
00:40:25 Lauristin.
00:40:29 Püstitõusvad ja aplodeerivad delegaadid.
00:40:38 Rahvariietes noored sinimustvalgetega lavale minemas.
00:40:57 Indrek Toome, Peeter Sookruus, Arnold Rüütel.
00:41:14 Lepo Sumera, Hardo Aasmäe, Uno Mereste, Heinz Valk jt laval.
00:41:20 Rahvarinde juhid lavale tulemas.
00:41:21 Aplodeerivad delegaadid.
00:41:25 Rahvarinde juhid laval. Enn Leisson, Aivo Lõhmus, Lauristin. Feliks Undusk, Juri Lotman, Peeter Vihalem. Savisaar. Delegaadid. Sookruus, Toome. Lauristin, Viktor Palm. Väljas, Rüütel, Lembit Valt. Savisaar, Palm, Lauristin, helis Mikk Mikiver ütlemas: Eestimaa Rahvarinde manifest. Eestimaa poliitilises ajaloos on avanenud uus lehekülg. Sündinud on Rahvarinne, rahva enda algatatud poliitiline liikumine, mis peab aitama viia Eestimaa, seeläbi kogu Nõukogude Liidu demokraatia ja õigusriigi teele ning teda seal kindlalt kaitsma. Me pöördume kõigi hea tahte inimeste poole - mõistke meie püüdlusi ning aidake kaasa sellele, et saaksime tõestada oma eesmärkide üllust, kavatsuste ausameelsust ja tegude tasakaalukust. Meie ei taha ei vähem ega rohkem, ei midagi iseenesest mõistetavamat kui olla vaba rahvas vabal maal.
00:42:31 Olümpiavõitja Erika Salumäe noormeeste õlgadel Raekoja platsil 13.10.1988, juubeldav rahvamass. Salumäe poodiumil, olümpiavõitja Tiit Sokk noormeeste õlgadel. Toome Salumäed õnnitlemas. Väljas Sokule tammepärga kaela panemas. Juubeldav rahvamass. Salumäe ja Sokk. Rahvamass. Salumäe. Rahvas. Salumäe. Rahvas, Väljas helis ütlemas: Suur aitäh teile ja olge teie, tänased olümpiavõitjad, oma rahva ja oma eelkäijate väärilised, andkem panus selleks, et meie homne päev oleks helgem. Suur aitäh teile, suur aitäh rahvale, kes on kasvatanud sellised tütred ja pojad! Olgu teie suur eeskuju meie rahvale ja meie noorsoole selline, mis leiab järgimist põlvest põlve, nii kaua kui sellel maal on meie rahvas, aga see rahvas oli, on ja jääb siia igavesti.
00:44:43 Rahvas, helis Veidemann ütlemas: Täna tunneme erilise selgusega kui suur osa meie rahvuskultuuris on meie spordil. Veel aastaid tagasi, veel mõned aastad tagasi, oleksid seesugused suurvõidud olnud üksnes nõrgaks lohutuseks meie allaheidetud rahvale, aga täna vabaduse künnisel, vabadust kaitstes, vabadust tunnetades - on nad rahva tärganud eneseteadvuse sümbolid, see on suurim õnn, mis meile on osaks saanud.
00:45:13 Rahvas. Rõõmsameelne Salumäe. Rahvas. Naerev Salumäe. Sokk ja Salumäe. Juubeldav rahvas, helis Veidemann ütlemas: Meil, Eestimaa Rahvarinde Eestseisusel, Eestimaa Rahvarindel, ei ole anda täna üle mõnda asjalikku kingitust, me lõime alles iseennast, aga ühest kingitusest tahaks teile siiski kõnelda - Rahvarinde kongressil võeti vastu resolutsioon selle kohta, et Eesti peab tagasi saama oma rahvusliku olümpiakomitee ja et juba Barcelonas oleksime meie juba Eestimaa nimel esinemas!
00:45:24 Kammerkoor laulmas Kaunistagem Eesti kojad.
00:46:27 Sõjaväeorkestri dirigent 07.11.1988 dirigeerimas. Nõukogude armee sõdurid. Mereväelane. Merekooli kursandid. Ohvitser raadiotelefoniga rääkimas. Sõdurid paraadmarsil, rahvas punaloosungitega. Plakat kirjaga: Kaks riigikeelt on aja nõus! Rahvas punaloosungitega. Merekooli kursant. Plakat kirjaga Mnenije I. Toome - ještšo ne mnenije vseh kommunistov Estonii!. Merekooli kursant. Plakat kirjaga NF Estonii - ještšo ne ves narod! Inimesed punaloosungitega. Plakat kirjaga: Toetame ja usaldame sind Vaino Väljas. Loosung kirjaga: Eesti suveräänseks!, loosung kirjaga: Dva gosudarstvennõh jazõka - velenije vremeni!, loosung kirjaga: Ravenstvo narodov - ravenstvo jazõkov! Plakat kirjaga: Toetame ja usaldame sind Indrek Toome. Plakatid kirjaga: Podderživajem vas, Vaino Väljas, helis Väljas ütlemas: ...terav ja põhimõtteline. On mõistetav, et igas võitluses löövad lõkkele ka kired, emotsioonid on poliitiliste muudatuste märgutuled, mis osutavad, et teoksil on midagi olulist, midagi niisugust, mis puudutab inimeste esmaseid
00:47:53 Väljas rääkimas sama vene keeles. Miitingulised. RAMi kvartett(?) laulmas See on see maa. Miitingulised. Salme Reek aplodeerib veekalkvel silmil
00:48:38 Loosung kirjaga: Ei neostalinistlikule konstitutsioonile! Mees ütlemas: Eralduda Nõukogude Liidust ja rajada oma riik. Viimane küsimus - missugune see riik tuleb? Missuguse poliitilise struktuuriga riik? Vastus: Saime aru. Demokraatia: Mees: Missugune demokraatia? Vastus: Oma demokraatia. Mees: Missugune? Kodanlik? Sotsialistlik? Vastus: Elu näitab. Mees: Kui eraldute, tuleb siia väliskapital, mis ei salli midagi liigset. Ma olen kindel, et vähemalt 30 protsenti Eesti elanikest jääb tööta. Midagi liigset enam ei ole, praegu on meil väga palju ülearust. Ükski kapitalist, ükski normaalne omanik ei salli üleliigset. Ei ole liigseid ettevõtteid, mittevajalikke organisatsioone, tarbetuid inimesi.
00:49:52 Aplodeerivad intrid Linnahallis, EKP teine sekretär Georgi Aljošin helis ütlemas: Tallinna elanikud peavad otsustama - kas tõsta tööviljakust või vedada veel sisse täiendavat tööjõudu. Intrid.
00:50:16 Aljošin kõnepuldis ütlemas: Peame õppima seda keelt. Palju aastaid suhtusime sellesse keelde liiga ülekohtuselt, võib isegi öelda - lausa kuritegelikult.
00:50:37 Intrid.
00:50:40 Aljošin ütlemas: Kultuuri ja oma rahva traditsioonide vallas on eesti rahval õigus kasutada oma keelt. Me peame mõistma oma sõpru -eestlasi.
00:50:53 Aljošin, rahulolematuse hüüded saalis.
00:50:57 Ärritunud intrid, helis Aljošin ütlemas: Kui me täna tõstatame küsimuse usaldusest seltsimees Toomele, siis homme tõstatab eestikeelne ajaleht küsimuse usaldusest seltsimees Aljošinile.
00:51:06 Aplodeerivad intrid. Aljošin ütlemas: Inimesed, kes töötavad praegu erinevates asutustes, ei tea, kuidas olla. kui täna...Vaiksemalt seltsimehed
00:51:17 Püstitõusnud interrindlane vastu vaidlemas, helis Aljošin ütlemas: Vaiksemalt, seltsimehed! Ärritunud interrindlased, helis Nikolai Aksinin ütlemas: On piinlik vaadata, seltsimees Aljošin, kuidas teie püüate siin astuda kesksoost positsioonile.
00:51:49 Aksinin kõnepuldis kuulamas aplausi. Aplodeerivad interrindlased. Aksinin kõnepuldis ütlemas Intelligents peab kuuluma töölisklassile ja teenima töölisklassi. Mitte püüdma juhtida perestroikat ja seadma ennast parteist kõrgemale.
00:52:13 Aljošin kõnepuldis.
00:52:18 Aljošin kõnepuldis ütlemas: Kui nii, jääte ilma mitte ainult vaimutoidust...
00:52:25 Ajaleht Noorte Hääl ...11.1988: V. Tšebrikov saabus Tallinna.
00:52:29 EKP Keskkomitee hoone õhtupimeduses. Keskkomitee valgustatud aknad.
00:52:39 Savisaar ja Lauristin tänaval.
00:52:54 Rahvarinde volikogu liikmed ....... saalis, helis Lauristin ütlemas: Olukord on väga kiiresti küpsenud kriisisituatsiooniks. Minu käes on Pöögelmanni tehase resolutsiooni. See on täiesti selge stsenaarium. Stsenaarium on niisugune - Rahvarinne kuulutada natsionalistlikus liikumiseks...
00:53:08 Lauristin ütlemas: ...EKP juhtkond kuulutada selle natsionalistliku liikumise niiöelda ripatsiks või toetajaks, sellega mõistes hukka Rahvarinne, mõista ühtlasi hukka ka järelikult ka EKP praegune juhtkond, motiveerida seda konkreetselt keeleseadusega, mis on mänginud praegu niisugust, võiks öelda detonaatori rolli...
00:53:21 Rahvarinde esindajad, helis Lauristin ütlemas: ...on teisi otsuseid selle kohta, et keeleseadus on konstitutsioonivastane ja nii edasi...
00:53:36 Lauristin ütlemas: Sellega siis ühtlasi ka nõutakse ka, et Eesti Keskkomitee ja Ülemnõukogu võtaks vastu vastava sama hoiaku samuti, tähendab, et ta tunnistaks, et ta on toetanud niiöelda konstitutsioonivastast tegevust...
00:53:51 Andra Veidemann jt, ETF helirežissöör Vambola Vällik jt, Kaevats, Rein Veidemann, helis Lauristin ütlemas: ...ja esitatakse edasi juba selge üleskutse selleks, et vabariigis seataks niiöelda sisse kord, normaliseeritaks olukord sisevägede, julgeoleku ja väljaspool tulnud, siin on öeldud, parteilis-valitsuskomisjoni abil. See niisugune ideoloogiline loogika ja tegevusloogika vastab väga selgelt sellele, mida rakendati Eestis viiekümnendal aastal, samal kaheksandal pleenumil eel, eks ole...
00:54:21 Rahvarinde volikogu liikmed. Lauristin. Volikogu liikmed. Lauristin. Volikogu liikmed, helis Lauristin ütlemas: Igaühel on üks hääl, mees ütlemas: Hääletavad ainult volikogu ja eestseisuse liikmed. Lauristin ütlemas: Kes on selle poolt? Hääletavad volikogu liikmed.
00:55:03 Toompea lossi esine väljak 16.11.1988. Inimesed Nevski katedraali treppidel plakatitega: Sündigu IME!, Toetame Vaino Väljast, Toetame IME-t! Toetame keeleseadust!, Üks keel, üks meel.
00:55:14 Ülemnõukogu saadikud. Kuno Todesson. Raimund Hagelberg, Venno Laul, helis astrofüüsik Charles Villmann ütlemas: ...raske südamega ja murega. Me oleme sattunud ummikusse majanduslikult, ökoloogiliselt, moraalselt ja on tekkinud raskused rahvuslikkuse pinnal. Terve Eestimaa rahvas jälgib praegu seda tööd. Me peame täna siin midagi otsustama.
00:55:40 Villmann kõnepuldis ütlemas: Ja seepärast, kallid rahvasaadikud, me ei tohi petta rahvast. Ma näen, kui täna rahvas ei saa turvatunnet omale, siis läheb meil IME ja läheb perestroika tagurpidi.
00:56:00 Savisaar ja Lauristin. Saadikud, helis TPI rektor Boris Tamm ütlemas: NSV Liidu seadused ja muud...
00:56:08 Tamm kõnepuldis ütlemas: ...normatiivsed aktid jõustuvad Eesti NSV territooriumil nende registreerimisel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kehtestatud korras.
00:56:21 Saadikud, helis Väljas ütlemas: Kes on nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt, palun hääletada. Hääletavad saadikud. ...... hääli lugemas. Hääletavad saadikud.
00:56:45 Saadikud, Arnold Green, helis Väljas ütlemas: Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu seadus Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses) on vastu võetud.
00:57:00 Püstitõusvad ja aplodeerivad saadikud.
00:57:03 Väljas aplodeerimas.
00:57:09 Arnold Rüütel. Väljas. Toome, helis Green ütlemas: Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub...
00:57:22 Välisminister Green kõnepuldis ütlemas: ...tema kõrgemate võimu-, valitsemise- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966. aastast, mis on ratifitseeritud Nõukogude Liidu poolt ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahvavõimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
00:58:16 Rahvas õnnitlemas Toomet ja Rüütlit Toompea lossi esisel platsil ööpimeduses ja tõrvikute valguses. Lauristin rahva hulgas.
00:58:49 Käest kinni hoidev rahvas Linnahallis, helis Toome ütlemas: Ei tohi minna seda teed mööda, mida mööda on aastakümneid käidud - meie seal üleval töötame välja poliitika ja suundumused, teie seal all - käige seda teed mööda. Ei, saab minna täna...
00:59:13 Toome Linnahalli laval ütlemas: ...saab minna täna ja edaspidi Eestimaal, ja nii peab olema ka Nõukogudemaal, ühes koos rahvaga töötatakse välja poliitika, ühes koos tuleb seda ka ellu viia, ainult niimoodi saame meie edasi minna.
00:59:29 Toome. Rahvas aplodeerimas. Rahvas. Pohla, Koik jt, helis Toome ütlemas: Võitlus alles ju algab. See, mis täna toimus, see oli midagi tõelist. Teate, meie seal saalis teie siin, veel siiamaani ei taipa, millega me hakkama saime.
00:59:55 Aplodeeriv rahvas. Toome ütlemas: Tõepoolest, tõepoolest, me ei taipa, aeg näitab, ajalugu näitab...
01:00:07 Aplodeerivad Lauristin, Rein Järlik, Feliks Undusk, Šein jt, helis Toome ütlemas: Ma tänan teid kõiki, hoiame vastastikku oma rahva õnne ja õitsengu nimel pöialt!
01:00:26 Aplodeeriv rahvas. Järlik, Lauristin. Lauristin lavale minemas. Savisaar. Põldroos, Green, helis Lauristin ütlemas: Me kõik loodame, et vaba ja suveräänne Eesti teeb tee lahti...
01:00:49 Lauristin Linnahalli laval ütlemas: ...teeb tee lahti vabale ja suveräänsele Leedule, Lätile, Ukrainale, Valgevenele, Moldaaviale ja nii edasi ja nii edasi.
01:00:59 Lauristin, aplodeeriv rahvas, helis Lauristin ütlemas: Me rahvas on laulnud ikka: Vaikne kena kohakene...
01:01:08 Lauristin ütlemas: ...linnupesa sarnane. Me oleme alati olnud hirmul sellepärast, et sellele linnupesale sõidab peale suur masin, me oleme selle masina all olnud, me oleme tema taandudes ikka ja jälle sajandite jooksul seda linnupesa uuesti pununud, oleme uuesti kasvatanud üles linnupojad. Ka praegu on meie pesa jälle selline, et seal on lendu tõusma valmis uued linnupojad ja me loodame, et enam ei sõida masin sellest pesast üle.
01:01:48 Paul-Eerik Rummo. Toivo Kõster, Lilian Põldre, helis Lauristin ütlemas: Niisiis lootustega homsesse ja ma usun, et me saame ta kätte.
01:01:59 Lauristin.
01:02:04 Aplodeeriv rahvas. Rahvas laulmas: Mu isamaa on minu arm... Green, Põldroos, Toome, Rüütel, Savisaar, Lauristin, Juhan Aare, Ignar Fjuk laulmas. Lauristin laulmas.
01:03:26 Ajaleht: NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium otsustab: 1. Tunnistada Eesti NSV 1988. aasta 16. novembri seaduse Muudatuste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses) paragrahvid 2, 3, 4 ja 5 ning Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest kolmas ja neljas lõik kehtetuks.
01:03:50 Ajaleht .......: Eestimaa Rahvarinde Rahvavolikogu resolutsioon NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohta 26. novembrist 1988.
01:04:07 Ajaleht .......: on NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimetatud seadlus Eestimaa Rahvarinde Rahvavolikogu arvates konstitutsiooni endaga vastuolus ega kuulu registreerimisele Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis.
01:04:30 Tiiter: Käsikiri Ene Hion, režissöör ja operaator Mati Põldre.
01:04:36 Tiiter: Helirežissöör Mari Otsa, helikujundus Alo Mattiisen, montaaž Kadri Kanter.
01:04:42 Tiiter: Režissööri assistent Tõnu Mikk, operaatori assistent Mart Mäger.
01:04:47 Tiiter: Toimetaja Aare Tiisväli, direktor Andres Sauter.
01:04:52 Tiiter: Eesti Telefilm 1989, Gosteleradio SSSR.
01:05:00 Lõpp. Must väli.
Faili nimi: 1989-082004-0002_0005_XHD_KAS-OSKAME-HOIDA-UHTE.mxf
Indeks: 1989-082004-0002
Kestus: 01:04:53
Registreerimise kuupäev: 09.08.2018
Registreerimise aeg*: 2018-08-09 01:40:58
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse