ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kas oskame hoida ühte...: 1

Saada link

Media

Kirjeldus

Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu Ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Samast seeriast

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Kas oskame hoida ühte...
Osa nr.: 1
Aasta: 1988
Kestus: 01:02:50
Indeks: 1988-082004-0001
Režissöör: Põldre Mati
Esmaeeter: 02.04.1989
Kategooria: Elu → elulise probleemi, nähtuse süvakäsitlus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Tiiter: Kas oskame hoida ühte.... Must väli.. Tiiter: 10. juuni 1988. Öölaulupidu Lauluväljakul. Noormees lehvitamas sinimustvalget lippu ööpimeduses, rahvamass skandeerimas: Eesti, Eesti, Eesti!
00:00:24 Ivo Linna Lauluväljakul laulmas.
00:00:29 Rahvamass Lauluväljakul sinimustvalgeid lehvitamas.
00:00:41 Rahvamass ja esinejad Lauluväljakul.
00:00:51 Lauljad laululaval laulusoovide sedeleid sirvimas.
00:01:13 Rahvas laululaval laulmas Eestlane olen.. Ivo Linna jt lauljad.
00:01:22 Rahvas skandeerimas.
00:01:29 Tiiter: Kas oskame hoida ühte...
00:01:37 Tiiter: 14. juuni 1988. Tartu, Raekoja plats. Rahvamass Raekoja väljakul, plakat kirjaga: Perestroika ilma KGB-ta.
00:01:46 Tartu Ülikooli dotsent Marju Lauristin maja rõdult ütlemas: Me oleme kogunenud täna siia, et esimest korda 47 aasta jooksul öelda täiel häälel ja täiest südamest ei sellele minevikule, mida tähistab stalinlik terror, mida tähistab inimese elu väärtusetuks muutmine, mida tähistab ühiskonna kõlbeliste aluste hävitamine.
00:02:16 Rahvamass, plakat kirjaga: Perestroika ilma KGB-ta, loosung kirjaga Vabadus Enn Tartole & Mart Niklusele, loosung kirjaga: Sõltumatus, helis Lauristin ütlemas: Seda valu ei saa unustada, seda süüd ei saa maha pesta, kuid sellest saab õppida, et mitte kunagi ei korduksid enam need ajad, need päevad.
00:02:39 Tartu Ülikooli dotsent Rafik Grigorjan rõdult vene keeles ütlemas: Stalinism on poliitiline avantürism. See on kuritegu inimsuse vastu. On kätte jõudnud aeg, mil Nõukogude Liidu kõik rahvad mõistavad kohut stalinistide üle.
00:03:02 Tartu raekoda, rahvas raekoja väljakul, helis Grigorjan ütlemas: Teen ettepaneku 19. parteikonverentsile heita Stalin postuumselt parteist välja, mõista tema kui kurjategija üle kohut.
00:03:23 Aplodeerivad inimesed sinimustvalgetega.
00:03:30 Inimesed sinimustvalgetega Aardla raudteejaamas, mööduv kaubarong.
00:03:53 Margus Kasterpalu lugemas luuletust: Alatuse lõõsas kiskus süda kokku, uttu punasesse uppus uhke maa, kired tookord kui lõid üle rahulise raa, ajamärgid kuulutasid massimõrva hakku.
00:04:07 Noored Aardla raudteejaamas. Mööduv kaubarong. Põlevat küünalt peos hoidev noormees. Neiut embav ja kaitsev noormees.
00:04:24 EKP Keskkomitee liikmed Keskkomitee hoonesse sisenemas. Autod Keskkomitee hoone ette sõitmas, autost väljuvad ........ ja Peeter Palu. Keskkomitee liikmed Keskkomitee hoonesse sisenemas, ka Mati Klooren, 16.06.1988.
00:04:28 ........, Mai Kolossova ja Karl Vaino hoone fuajees. Bruno Saul ja ........ Enn-Arno Sillari. Indrek Toome. Vaino Väljas. Keskkomitee liikmed, 16.06.1988.
00:05:36 Mööda treppi alla tulevad Enn Põldroos ja Vaino Väljas. ......... Karl Vaino kätt surumas. Arno Almann Vaino kätt surumas. Mööda fuajeed liikuv Karl Vaino, 16.06.1988.
00:06:17 Vaino Väljas, Gunnar Paal õnnitlemas Väljast esimeseks sekretäriks valimise puhul. Väljas tänamas ja ütlemas: Kahtlemata on see äärmiselt suur usaldus, vastutus, mis mulle pandud on. Täna, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum, ühehäälselt valis mind Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Ma tunnen, nagu juba ütlesin teile, suurt vastutust ja ka selgelt suurt ärevust sel puhul. Ma jõudsin alles tagasi ja ka kolleegidele jutustasin, et alles pühapäeva õhtul oli mul kohtumine Daniel Oretegaga, 16.06.1988.
00:07:09 Arvi Püss kaamera taga, Vladimir Velman, helis Väljas ütlemas: Ta soovis mulle head kodureisi ja puhkust, 16.06.1988.
00:07:21 Väljas ütlemas: Puhkus aga kujunes teiseks, esmaspäeva hommikul olin ma lennukil, teisipäeval saabusin ma Moskvasse, teisipäeva õhtul võttis mind vastu NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov, kellega toimus äärmiselt pikk, tõsine, ja ma ütleksin, väga sügav jutuajamine, milles lubas ta väga tõsist toetust Eestimaa Kommunistliku Partei vabariigi organisatsioonile, 16.06.1988.
00:07:54 Harald Männik, Rein Elvak jt Keskkomitee fuajees, 16.06.1988.
00:07:59 Tiiter: 17. juuni loominguliste liitude Kultuurinõukogu tund Eesti Raadios. Helilooja Lepo Sumera ütlemas: Tere päevast, head raadiokuulajad! Me alustame oma loominguliste liitude Kultuurinõukogu saatetundi. Täna algab see uuesti kell üks nagu järgmistelgi reedetel.
00:08:08 Marju Lauristin.
00:08:11 Sumera.
00:08:16 Kunstnik Heinz Valk ütlemas: Minule teeb heameelt see, et esimeseks sekretäriks tuli ikkagi maailma näinud mees, kes on ise pika aja jooksul lävinud nii paljude rahvusvahelise kaalukusega nii poliitikute, majandusmeeste, ärimeeste ja paljude teistega. See on ikkagi midagi muud kui siin selles leiges stagnatsioonisupis istumine, eks ole.
00:08:35 Paberilehele kirjutatud küsimust ulatav käsi, Ene Hion küsimusi laiali jagamas, Sumera, Valk, Lauristin, ajaleht ....... 1940: Nõukogude Liidu ja Leedu kontakti lahendamisest. Leedu võttis vastu N. valitsuse poolt esitatud tingimused, ajaleht Teataja 17.06.1940: Täiendav lepe N. Liiduga vägede paigutamise asjus. Vabariigi President võttis vastu Vab. Valitsuse lahkumise teadaande. Kujundatakse uut valitsust, helis ........ ütlemas: Tähtis ei ole vist mitte ainult need sündmused, mis toimusid eile ja täna 48 aastat tagasi ja on ka mõistetav, et nendele päevadele on siiani ajalooteadus üsna vähe tähelepanu pööranud, kuivõrd ka kuni praeguse ajani siiski meie Nõukogude Liidu välispoliitika ajalugu on kõige vähem märgata uutmise jälgi.
00:08:59 Ajaleht ........ 1940: Nõuk. Liidu esildus Lätile ja Eestile. Leitakse, et Eesti-Läti sõjaline liit on vastuolus abistamispaktidega ja ohtlik N. Liidu suhtes, ajaleht ....... 1940: Valjud määrused Leedus, Kaunas, 18.juunil, ajaleht N. Liidu väejuhid Tallinnas. Armeekindral Meretskov ja aseadmiral Tributs Sõjavägede Ülemjuhat. kindr. J. Laidoneri juures, ajaleht ...... 1940: Koosolekute, rahvakogunemiste, rongkäikude ja meeleavalduste keeld kuni 1. juulini. Sõjavägede Ülemjuhataja määrus, ajaleht ...... 1940: TASS'i teadaanne Nõuk. Liidu vägede tulekust, Eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine. Sõjavägede Ülemjuhataja määrus, ajaleht ....... 1940: Vab. President võttis vastu Nõuk. Liidu ülemnõukogu juhatusliikme A. Zhdanovi, kes saabus kolmapäeval Tallinna, ajaleht .........1940: A. A. Ždanov vabariigi presidendi juures, ajaleht ......... 1940: A. A. Ždanov Tallinnas. N. Liidu riigimeest võtsid vastu kõrged Eesti ja N. Vene ametiisikud, helis Valk ütlemas: Stalini-Molotovi tegevus 1939. aastast alat
00:09:44 Lauristin. Valk. ........ helis ütlemas: Marju ei ole nõus selle Ždanovi positsiooniga, kas ta oli ainult kirjatooja? Lauristin ütlemas: Ma arvan, et arvestades seda, mida me Ždanovi tegevusest teame hiljem, kasvõi pärast sõdagi, kultuuri juhtides, ta ei olnud kaugeltki kirjatooja, ta oli väga aktiivne kurjatooja.
00:10:02 Lauristin ütlemas: Praegu minu kõrval lugupeetud ajaloolased ........, mida nad tegelikult on teadnud palju varem, aga millest ei ole rääkinud ja inimesed, kes samaaegselt sündmustest osa võtsid ja küll ei teadnud kõiki telgitaguseid, kuid ikka paljudki nägid ja teadsid ja on ka sellest asjast rääkinud, nagu siin Heinz Valk ütles sellest valgete kinnaste variandist, minu meelest on palju tingitud ka sellest parteidistsipliini sõjaväestatud mõistmisest.
00:10:30 Jaak Jõerüüt. Sumera, Lauristin helis ütlemas: See sotsialismi ehitamine Eestis neljakümnendal aastal oli rajatud stalinistlikule vundamendile. Lauristin ütlemas: See on tegelikult, praktiliselt ära nullinud paljud tollased taotlused, isegi kõik tollased taotlused ja me ei saa praegu hakata edasi minema, me ei saa jõuda mitte mingisuguste rahva jaoks oluliste adekvaatsete tulemusteni kui me ei lähe selle vundamendi juurde tagasi.
00:10:54 Sumera. Lauristin, Valk. Valk ütlemas: Tähtis on, et inimestel on eneseusk ja me oleme püsti tõusnud, pagan võtaks, kes sunnib meid enam uuesti põlvili laskuma, asi on käimas ja teeme ta ära, aga mõistusega nagu olen ma seda mitmeid kordi varem öelnud. Lauristin lisamas: Õppides ka tšehhidelt, ungarlastelt, poolakatelt, õppides ka vigadest, õppides ka kaotustest.
00:11:16 Ajaleht ........ 1988: Partei linnakomitee büroos - luba korraldada 17. juunil Lauluväljakul Rahvarinde algatuskeskuse miiting, kus korra eest vastutavad isiklikult kommunistid Hagi Šein ja Mart Siiman.
00:11:31 Lauristin ütlemas: Meid on väga hoiatatud ja hirmutatud, ma mõtlen korraldajaid, on räägitud sellest, et Tallinn oma praeguses niisuguses rahvaste Paabelis on üldse üks halb koht niisuguseid üritusi teha, on hirmutatud igasuguste võimalustega. Ma tahaksin avaldada tõsist usku meie inimestesse just selles suhtes, et suudetakse tõesti hoida Lauluväljakul kogu see õhkkond tasemel ka siis kui toimub see üleminek kontserdisituatsiooni, et ei tekiks seal niisugust olukorda, mis ...
00:12:03 Valk ütlemas: Pole põhjust karta - nädal tagasi kui oli suur eesti rahva öine laulupidu sealsamas, läks kõik asi ilma ühegi korraldajata, ilma ühegi organiseerijata, miilitsata ja kõigi muude ametimeesteta.
00:12:14 Rahvakolonnid kogunemas Lauluväljakule loosungite ja lippude all, loosungid kirjaga: Meie põhieesmärk - Eesti suveräänseks vabariigiks, Emakeelele eesõigus, Suveräänsus - suveks kätte! Suverenitet - segodnja! Rahvas Lauluväljakul. Lauristin, Mainori teadsdirektor Edgar Savisaar, Indrek Toome poodiumile tõusmas.
00:12:52 Rahvamass Lauluväljakul, plakatid kirjaga: Mu isamaa on minu arm, Eestlane olen, inimesed Gorbatšovi fotoga.
00:12:58 Alo Mattiisen trummi löömas.
00:13:03 Rahvamass laululaval, plakatid: Ma toetan Eesti täielikku isemajandamist, Stalinlikud timukad valguse kätte!, Ei Valga eriobjektile, loosung kirjaga: Kogu võim nõukogudele, rahvas Lauluväljakul, helis Savisaar ütlemas: Pikka aega kattis stagnatsiooniudu Eestimaad. Paljud meie hulgast kaotasid juba lootuse.
00:13:25 Savisaar, Rein Järlik. Savisaar ütlemas: Teotahte asemele tuli hinge ükskõiksus, veendumused kadusid olupoliitika varju, nüüd hakkab see aeg ümber saama.
00:13:36 Rõõmsailmelised noored laululaval.
00:13:38 Savisaar ja Järlik. Savisaar ütlemas: Ühtedes tekitab see usku ja lootust, teistes - vastupidi - hirmu ja peataolekut,
00:13:44 Inimesed laululaval. Neiu, lillepärg peas, helis Savisaar ütlemas: Seistes siin, õlg-õla kõrval, käsikäes, teame me kindlalt, et juhtugu mis tahes, aga me ei lase mitte kunagi enam muuta ennast tummadeks ja tuimadeks käsutäitjateks.
00:14:01 Juubeldav ja aplodeeriv rahvas, noored, helis Savisaar ütlemas: Kui me oleme tugevad, kui me tajume oma jõudu, siis ei saa enam mitte keegi meie eest otsustada, ei saa otsustada mida me toodame.
00:14:23 Savisaar ütlemas: Ei saa otsustada mida me sööme, ei saa otsustada kus me käime ega seda keda me valime, ei saa otsustada seda millist lippu me kanname.
00:14:35 Savisaar jt poodiumil.
00:14:38 Aplodeeriv Jaanus Raidal, ka Heino Kiik.
00:14:42 Rahvamass sinimustvalgetega, loosung kirjaga: Eesti keel riigikeeleks, noored, helis Savisaar ütlemas: Meie oleme rahvas, meid võib armastada, meid võib karta ja meid võib vihata.
00:14:54 Savisaar ütlemas: Aga meiega peab arvestama.
00:15:01 Aplodeeriv rahvas.
00:15:04 Savisaar ütlemas: Me jääme oma püüdlustes sama kindlaks nagu oli seda Vargamäe Andres oma võitluses oma tõe ja oma õiguse eest.
00:15:16 Aplodeeriv rahvas. Rahvas skandeerimas. Teleoperaator Ants Uus.
00:15:36 Neiud lillepärjad peas, helis Savisaar hüüdmas: Elagu isemajandav Eesti!. Savisaar aplodeerimas.
00:15:39 EKP Keskkomitee sekretär Indrek Toome ütlemas: Meie rahvussuhted peavad toetuma vastastikusele austusele ja lugupidamisele, see on humanismi üks põhipostulaat, me vajame rohkem kultuuri ja rohkem sallivat meelt.
00:16:16 Kinnihoidvad käed, helis Toome ütlemas: Tuleb tagada sotsiaalne õiglus kõigile Eestimaa elanikele, kindlustada rahvuskultuuri eelisareng rahvuslike tavade ja sümboolika austamine.
00:16:25 Toome ütlemas: Meie poliitika on välja selgitada ja avalikustada raskete aegade tõde, heastada ülekohus seal kus see on veel võimalik, rehabiliteerida stalinismi süütud ohvrid, jäädvustada nende mälestus.
00:16:42 Aplodeeriv rahvas.
00:16:54 Toome ütlemas: Uue valimisseaduse kõrval vajame ka uut, parandatud põhiseadust. Iga uue valitsuse ametisse nimetamine vastvalitud Ülemnõukogu esimesel istungjärgul peab olema sisuline, mitte formaalne, valitsuse iga liige peab tajuma, et vastutab rahva ees ja pole oma ametisse nimetatud igaveseks.
00:17:21 Noormees lehvitamas sinimustvalget, aplodeeriv rahvas, Toome helis ütlemas: Ja seesama demokraatlik põhimõte peab kehtima ka parteis. Rahvas skandeerimas: Räägi Moskvas sedasama.
00:17:41 Toome.
00:17:44 Rahvas skandeerimas.
00:17:50 Lauristin ütlemas: Ma arvan, et meil on teiega koos täna õigus nõuda, et rahvas Eestimaal saaks Rahvarinde kaudu ka kõik poliitilised õigused, õigused esitada oma kandidaate, oma esindajaid, õigus valida nende vahel oma südame ja oma äratundmise järgi, õigus ise algatada seadusi, ise valvata nende täitmise järele.
00:18:16 Inimesed kannatanut kiirabiautosse tõstmas, lahkuv kiirabiauto. Lauristin helis ütlemas: Meil on ees veel väga pikk tee, väga raske tee, meil on ees palju riski, meil on vaja säilitada meelekindlus, töötahe ja kokkuhoidmine.
00:18:36 Lauristin ütlemas: Rahva tahtel, rahva nõudel on nüüd Eestimaal uus parteiliider. See on meie esimene võit, kuid see ei ole veel lõplik võit.
00:18:47 Aplodeeriv rahvas.
00:18:53 Lauristin rahvast tervitamas.
00:18:56 Käest kinni hoidev rahvas laululaval, loosung kirjaga: Eesti.
00:19:02 ETV kommentaator Rein Järlik ütlemas: Lugupeetud parteikonverentsi delegaadid! Eestimaa ootab, et teie kaudu jõuavad üleliidulisele parteikonverentsile meile kõigile tähenduslikud püüdlused liiduvabariigi suveräänsusele, isemajandamisele ja sotsialistlikule pluralismile.
00:19:14 Järlik ja ETV kommentaator Hagi Šein. Šein ütlemas: See peaks väljendama Eestimaa otsustavust ajada oma asju ise, ilma üleliiduliste ametkondade lõputu eeskosteta, mis on aastate jooksul tekitanud suurt majanduslikku, poliitilist ja moraalset kahju Eestimaal elavatele rahvaste huvidele.
00:19:35 Toome, Savisaar ja Lauristin poodiumilt lahkumas.
00:19:37 Rahvas, Savisaar, Mattiisen, Vrait jt laulmas Isamaa ilu hoideldes.
00:20:23 Noormehed sinimustvalgega. Mattiisen, Lauristin, Šein jt. Rahvas tantsimas. Mattiisen dirigeerimas. Toome, Lauristin jt käest kinni hoidmas. Noored sinimustvalgega. Rahvas tantsimas ja laulmas.
00:20:50 Inimesed, labidad seljas, Rahvusraamatukogu poole minemas. Inimesed Rahvusraamatukogu poole suunduvat kaablikraavi kaevamas. Helle Tiisväli. Mehed kaevamas. Savisaar kaevamas. Noormees veekannuga. Mehed kaevamas. Neiu Rahvarinde käesidemega. Tiina Mägi. Mehed kaablit vedamas. Mees häälekõvendajaga.
00:22:19 Ajaleht ....... 1988: Otkrõtoje pismo trudjaštšihsja zavoda Dvigatel imeni V. I. Lenina trudovõm kollektivam Estonskoi SSR.
00:22:26 Lasnamäe kanal, tagaplaanil telliskivihoone. Lasnamäe kivikolossid. Lasnamäe kivikolossid õhtuhämaruses, lumekirme. Vagunid rööbasteel. Kiri Dvigatel hoone katusel. Dvigateli peasissepääs.
00:23:11 Dvigateli (?) esindaja. Lauristin, Jevgeni Golikov. Dvigateli töölised Lauristini kuulamas. Lauristin ütlemas: Arvan, et nõukogude kodakondsust pole olemas, saab olla kas eesti, gruusia või ükskõik missugune muu kodakondsus, vast ka mitmekordne kodakondsus. Mida see tähendab? Igas riigis on kodanikel oma õigused ja kohustused. Õigused sotsiaalsele kaitsele, tööle jne. Kodakondsuse kohta on igas riigis reaalsest olukorrast lähtuvad reeglid. Arvestatakse riigis elamise aega - tavaliselt ei saa kodakondsust enne 2-5 aastat elamist antud riigis. Kodakondsuse saamiseks on tarvis õppida keelt, kultuuri ja antud riigi ajalugu. Isik, kes on Eestis lõpetanud kooli, peab loomulikult oskama eesti keelt.
00:24:39 Vladimir Jarovoi jt interrindlased kogunemas punalippude all miitingule Punaste Küttide väljakul, 12...1988.
00:25:01 Miitingulised, heli: Sõna on Aleksandr Pantšul.
00:25:12 Miitingulised lippude ja loosungite all, helis Pantšul ütlemas: Natsionalistlikud elemendid on paljastanud ennast - nad on perestroika vastu. Nende liidrid tahavad hävitada sotsialistliku korra, nõukogude rahva sõpruse. Nad on separatistid, nad propageerivad mitmeparteisüsteemi ja vastandavad Eestis elavaid rahvaid.
00:25:52 Pantšul. ütlemas: Me leiame, et on vaja laiali saata natsionalistlikult meelestatud Ülemnõukogu komisjonid, luua need uuesti proportsionaalselt, et seadusaktide väljatöötamisel oleksid esindatud kõigi rahvaste huvid.
00:26:10 Aplodeerivad miitingulised, helis Pantšul ütlemas: Peame vajalikuks kõrvaldada Ülemnõukogu päevakorrast kodakondsuse küsimuse arutelu.
00:26:30 Miitingulised üksmeelselt käsi tõstmas.
00:26:35 Lauristin ütlemas: Kallid kaaskodanikud! Pole midagi imelikku selles, et erinevatel vanusegruppidel ja erinevate elukogemustega inimestel on esialgu küllaltki erinevad vaated ühiskonna probleemidele. Kuid meil kõigil on palju ühist. Me teame, et kellelgi pole alternatiivi käimasolevale arengule. Meil on ühine tulevik, kuid meil on ka ühine minevik. Sellest pole seni veel räägitud. Rahvarinnet luues me tunnetasime, et meie minevik- stalinism ja stagnatsioon - on sassi ajanud nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvastevahelised suhted. Meil tuleb koos selgusele jõuda ning luua niisugune platvorm ja programm edasiminekuks, mis väldiks vigade kordamist.
00:27:49 Miitingulised, helis Lauristin ütlemas: Me peame mäletama ka repressioone, seda, et rahvuse alusel lasti Leningradis maha eestlasi ja lätlasi 1937. aastal. Mäletagem seda aja vaadakem, mis saab edasi.
00:28:04 Pantšul jt. Pantšul. ütlemas: Seltsimehed!
00:28:09 Lauristin ütlemas: Mineviku rasked probleemid ei lase meil paljusid tänapäeva probleeme õigesti mõista. Kui me tahame päästa majanduse ja muuta poliitilist süsteemi, ei saa me mööda minna oma minevikule hinnangu andmisest.
00:28:35 Miitingulised.
00:28:38 Valeri Jolkin ütlemas: Mõned on hakanud unustama, et demokratiseerumisele on partei meid suunanud sotsialismi tugevdamise nimel, meie paljurahvusliku Nõukogude riigi tugevdamise nimel, mitte aga selle vastu.
00:28:51 Plakat kirjaga: Mõ za dvujazõtšie!
00:28:54 Miitingulised.
00:28:59 Jolkin ütlemas: Me oleme tulnud sellesse liikumisse ja kui rahvas usaldab meid, siis kaitseme neid huve nii kaua kui vaja. Me kindlustame partei 19. konverentsi kõigi otsuste täitmise. Mind on Molodjožkas nimetatud suurriiklikuks šovinistiks, pandud süüks liikumise lõhestamist. Mis lõhestamisest on jutt?
00:29:28 Miitingulised omavahel vaidlemas. Naine ütlemas: Korraldasid miitingu, aga see pole meie miiting. Näib, et see on rahva arvamus. Pole süüdi venelased ega eestlased. Tahetakse inimesed omavahel tülli ajada... Nad on teinud kõik, et eestlased mõtleksid, et venelased on selle korraldanud. Meie siia ei puutu. Keegi ei taha tüli. Tööd tuleb teha. Mul on 23-aastane halvatud poeg. Iga haige kohta anti üks kilo suhkrut.
00:30:01 Miitingulised. Naine ütlemas: Eestlane ... venelane ... kõik elavad halvasti. Elan siin 29 aastat. Töötan koos eestlastega. Oleme kogu aeg hästi läbi saanud. Nüüd n kõik segamini. Kõik on halvasti. Miks? Las nõukogude valitsus mõtleb, mida teha. Meie ei pea nende pärast muretsema. Makse maksame meie. Me peame mõistma, et valitsus on meie jaoks.
00:30:27 Vaidlevad miitingulised. Ege Hirv ütlemas: Me tahame oma maal elada nii, nagu meil on parem. Kas pole õigus? Vastus: Muidugi on. Hirv. Eestlased peavad saama oma arvamuse välja öelda. Vastus: See on lihtne. Hirv: Kuidas lihtne? Ka siin on praegu opositsioon ja ma panen tähele, et teist poolt ei kuulata ära...
00:30:55 Vaidlevad miitingulised.
00:31:27 Miitingulised ööpimeduses. Mees ütlemas: Võtan kätte ja lähen demonstratsioonile. Mees ütlemas: See on sõnavabadus. Missugused loosungid olid? Viia nõukogude väed Eestist välja! Ega Eestimaa libu ole, keda võõrad kasutavad ja röövivad. Karjutakse rahvuslippude all. Et see nende lipp oleksPika Hermanni tornis! Pole seda kunagi olnud, et seal tornis oleks kaks lippu lehvinud. Vastulause: On olnud! Kaks aastat oli nii. Lugege palun! 1940. aastal oli see lubatud. Mees: Te ei tea ajaloost tuhkagi! Vastulause: Ärge vassige! Nõukogude valitsus alguses lubas! Mees: Sotsialistlik revolutsioon 1917. ja 1940. aastal. NSV Liidu Teaduste Akadeemia 1987. aasta väljaanne. Tallinn kirjutab sellest. Ei maksa üksteist solvata. Katsume rahulikult mõelda.
00:32:23 Titma ütlemas: Oleme väike rahvas ja meid ähvardab tõepoolest kadumine. Leian, et Keskkomitee talitas väga õigesti ega andnud Eesti äärmuslastele ajendit, kes oleksid pärast selle avaldamist teinud ettepaneku Nõukogude Liidust välja astuda.
00:32:46 Vaidlevad miitingulised. Mees ütlemas: Meil tehases peavad paljud interliikumise programmi õigeks, kellelgi pole selle vastu midagi, aga meie ei ühine Interliikumisega, sest meie ei taha luua pretsedenti...
00:33:14 Mees ütlemas: Me soovitame liita Rahvarinne, kes eitab partei juhtivat osa, Interliikumisega.
00:33:21 Vaidlevad miitingulised ööpimeduses.
00:33:29 Mees ütlemas: Kui ei oleks Dvigateli, poleks Interliikumist olemas. Kas te üldse aru saate, milles on asi? Kas te teate, miks täna siia koguneti? Mees ütlemas: Meie idee on selles... Me tahame, et kõiki küsimusi lahendaksid töökollektiivide nõukogud.
00:33:47 Paul Mõtsküla jt. Mees ütlemas: Kõiges on süüdi inimesed, kes on sunnitud sõitma ühest vabariigist teise. Looge kõikides vabariikides normaalsed tingimused ja inimesed ei hakka ringi sõitma. Miks süüdistatakse selles venelasi? Süüdistada võib juhtorganeid. Mõtsküla ütlemas: Perestroika ongi selleks, et taastada nõukogude võim.
00:34:26 Savisaar laua taga märkmeid tegemas Rahvarinde koordinatsiooninõukogu istungil märkmeid tegemas. Lauristin. Igor Gräzin helis ütlemas: ... mitte midagi ei muutu, vaid see on tegelikult Moskvast siia suunatava mingisuguse bürokraadi probleem, kellel näiteks kodakondsus võidakse ära võtta, vastutaval kohal töötada ministeeriumis või lobinal sisse minna Eesti NSV Ülemnõukogusse.
00:34:50 Indrek Koolmeister. Igor Gräzin ütlemas: Sellest saavad kõik suurepäraselt aru ja sellest saavad suurepäraselt aru ka need venelased, kes on hiljuti siia tulnud, aga nähtavasti ei ole me ei ole seda seletanud, või milles asi on, aga igal juhul on see ka üks väga plahvatusohtlik koht.
00:35:07 Savisaar, Erik Terk, Lauristin jt. Gräzin helis ütlemas: Ja see on tõesti probleem. Mismoodi seda teha? See hetk kui nüüd Ülemnõukogu ...
00:35:14 Gräzin ütlemas: Kes nüüd on nüüd Eesti NSV kodanikud, kes on nüüd see elektrolaat, kellega me peame arvestama? Kuhu me selle piiri tõmbame? See on tegelikult ühe sekundi probleem, ses mõttes kes on antud sekundil Eesti NSV kodanikud. Minu ettepanek oleks niisugune - praegusel hetkel anda kodakondsus kõigile neile inimestele, kes omavad Eestis alalist töökohta ja alalist sissekirjutust, see välistab sõjaväelased, see välistab ajutise lepingu alusel töötajad ja nii edasi ja edaspidi... Ma näen juba ...
00:35:49 Lauristin, helis Savisaar ütlemas: Kui me täna kell neli sellega välja läheme...
00:35:53 Savisaar ütlemas: ...täna konsultatiivnõukogu võtab selle kergendusohkega vastu ja hakkab seda igal pool kasutama, aga homme Paides vilistatakse meid välja ja isegi kui me Paides suudame me selle inimestele selgeks teha, siis nendel seda ...
00:36:05 Lauristin ütlemas: Fooniks on sel ettepanek, mis oleks väga radikaalne, oleks see, et Eesti NSV kodakondsuse saavad automaatselt ainult Eesti Vabariigi kodanikud ja nende järglased ja see on olemas, see on välja öeldud, see on formuleeritud, tähendab see on foon, mille alusel hinnatakse seda formulatsiooni, millega me välja tulime, me ei saa ka seda ära unustada kui me räägime pingetest.
00:36:30 Savisaar ütlemas: Need piirangud ei ole ju lõplikud, ta omandab keele, ta on teatud aastad elanud jne, tal ju pikapeale tekib ju see võimalus.
00:36:42 Gräzin ütlemas: Nendele inimestele, kes pärast seda tahavad sellistel tingimustel siia tulla, pange need tingimused peale tahes, te olete inimesed siia põlvili anunud ja see on teie tänu. Teie anusite neid siia Uus-Tallinna sadamat ehitama, ise olite käpuli maas - ainult tulge ja nüüd kus on kord aitäh öelda...
00:37:07 Koolmeister.
00:37:09 Lauristin ütlemas: Palju te pakute välja selle teksti juurde, et kodakondsus paiksustsensuse alusel, kodakondsuse saamine ja kõik need tingimused määratakse kodakondsuse seaduses ja mitte hakata praegu siin...
00:37:25 Interrindlased vana Poliitharidusmaja ukse ees. Uksel seisev mees läbipääsulube kontrollimas ja ütlemas: Rahvast saab olema palju - töölised... Inimesed maja ukse ees.Oleg Morozov ütlemas: Oodake üks hetk! Kahjuks... Siia on kogunenud Interliikumise esindajad. Kas te esindate Interliikumise tugirühma? Interliikumise esindajad on koos, et arutada organisatsioonilisi küsimusi, võtta vastu programm. Intrid. Mees helis ütlemas: Esindatud on ainult selle liikumise toetajad. Nad on kohtadel valitud ja neil on vastavad mandaadid. See tähendab, et need inimesed kaitsevad neid volitanud kollektiivi huve.
00:38:40 ..... mees ütlemas: Kui teid oleks saatnud mõni töökollektiiv, võiksite sellele pääseda.
00:38:44 Intrid hoone sissepääsu ees, mees helis ütlemas: Asi on selles, et olen eestlane, töötan ka kollektiivis, aga mulle ei räägitud, et kedagi valitakse... Mees helis vastamas: Väga meeldiv, kuid tegime koosolekud kõigis kollektiivides. Tuhanded inimesed on valinud, seda tuleb mõista.
00:38:59 Mees ütlemas: Ausõna, küsisin eile tehases, kuidas sellega jääb - pidavat mingi esindajate koosolek tulema. Vastati, et keegi ei tea midagi, pole midagi kuuldud.
00:39:14 Intrid vana Poliitharidusmaja saalis. ....... helis ütlemas: Interliikumine lähtub sellest, et eesti- ja venekeelse elanikkonna suhe Eestis on ajalooliselt kujunenud reaalsus.
00:39:31 ......... ütlemas: Et lahendada rahvusprobleemid Eesti NSV-s peab Interliikumine vajalikuks nimetada Eesti NSV riigikeelteks eesti ja vene keel, valida nõukogude, majandus-, partei ja riigiesindused proportsionaalsuse põhimõttel (käele tätoveeritud sõna Nina), reformida Eesti NSV Ülemnõukogu kahekojaliseks...
00:40:09 Intrid saalis.
00:40:12 Bruno Saul, Mikk Titma, Arnold Rüütel presiidiumilaua taga. Sotsioloog Titma ütlemas: Ühiskond ei saa peatuda arvamuste pluralismil. Paratamatult väljendavad arvamused sotsiaalseid huve. Perestroika järgmisel etapil hakkavad oma huvisid välja ütlema mitte ainult rahvused, vaid ka töölisklass, talupojad, linnad, regioonid - kõikvõimalikud kogukonnad.
00:40:13 Inimesed hoone sissepääsu ees.
00:40:59 Inimesed saalis.
00:41:06 Titma ütlemas: Miks ei avaldatud Interliikumise programmi? Meie poliitiline kultuur on veel väga habras. Seda näitavad sündmused Mägi-Karabahhis. Me ei saa lubada pluralismi piirini, kus kerkivad esile ekstreemsed arvamused, mille võivad omaks võtta küllaltki suured inimgrupid. Toon teile näite Moskvast. Kui seal hakataks lähtuma nn limitšikute huvidest, tähendaks see meile poliitikat, mis kaitseb suurriiklikke huve.
00:41:15 Väljas jt presiidiumis, helis Titma ütlemas: Eestlastele on see ainus maa, kus elada.
00:42:59 Eesti Televisiooni saatesari Mõtleme veel 31...1988. Neiud telefoniküsimusi vastu võtmas, helis Šein ütlemas: Meil on siin näete kui palju telefonipalveid anda omapoolne hinnang täna stuudiost...
00:43:06 Järlik ütlemas: Tähendab õieti ma ei kommenteeriks ka, ma ainult ei loeks teda ette täielikult, sest ta on tõesti hilise tunni jaoks eriti lõpuosas niivõrd jälk, et me ei taha teilt und ära võtta. Kuid eestlaste kohta on selles lendlehes või kuidas seda nimetada öeldud nii: Nemad arvavad, et Eestimaa on ainult eestlaste jaoks...
00:43:19 Habemik Šein, Järlik. Šein ütlemas: ... nendele lendlehtedele, mis olid üles kleebitud Viljandis ja mille kohta peaprokurör Leo Urge andis Aktuaalses Kaameras meie juristide hinnangu. Meil on palutud see tekst ette lugeda, me oleme selles mõneti teistsugusel seisukohal, aga oleme küll nõus seda teksti mõneti kommenteerima.
00:43:58 Telefonineiud, saatest osavõtjad, helis Järlik ütlemas: ...aga kas meie oleme teinud vähe tööd, et eestlased sõidaksid autodes, et neil oleksid oma majad ja suvilad.
00:44:05 Järlik, Savisaar, Enn Põldroos jt. Järlik ütlemas: Ja nagu öeldud, see läkitus või üleskutse või lendleht lõpeb täiesti häbematute ülekutsele veristele pogrommidele.
00:44:16 Šein, Vikerkaare peatoimetaja Veidemann ütlemas: Huvitav on see, et seda pimedat raevu võime kohata siis suunatuna ka intelligentsete venelaste ja arusaavate venelaste endi vastu ja meil näiteks toimetuses on tuua konkreetseid näiteid. Kui meie Vikerkaar/Raduga ajakirja asetoimetaja Alla Zaitseva-Kallas pöördus siis vene lugejaskonna poole nii Vetšernii Tallinn kaudu kui ka Molodjož Estonii kaudu, siis üks vastukaaluks reaktsioon, mis tuli oli just sedalaadi, kus mingisugune väga räpases kirjas alla kirjutatud, väga vigases vene keeles venekeelne luuletus ja väga huvitav on niimoodi, et esimene reaktsioon kohe seostatakse kohe fašismiga või kollaboratsionismiga ja sellised pimeda raevu väljendused on adresseeritud ka venelaste end vastu, kes püüavad mõista nii Eesti olukorda kui eestlasi.
00:45:22 Savisaar ja Enn Põldroos, Savisaar ütlemas: Tegelikult ei ole see informatsiooni puudusest ega pimedast raevust, see on väga selge tõukamine konfliktile.
00:45:27 Savisaar jt, Järlik helis ütlemas: Ma siin loeksin ühe lause veel: Meie oleme siin peremehed, me oleme Eestimaa kätte võidelnud, ja nagu Aktuaalses Kaameras juba tutvustati...
00:45:39 Järlik ütlemas: ...on sellele alla kirjutanud internatsionalistid, mis muidugi on kõige hirmsam.
00:45:41 Saatest osavõtjad, Šein ja Järlik, helis Sovetskaja Estonia ajakirjanik Galina Diomidova ütlemas: Mida kardab ütleme vene inimene, ma ei võtaks tõsiselt need lendlehed, mis käivad, sest minu meelest on sajaprotsendiline provokatsioon.
00:45:54 Diomidova, Andres Aarma. Diomidova ütlemas: Mul on täiesti ükskõik, kes on seda kirjutanud, sellepärast ükskõik, kust tuli see nool ja kust ta on tulnud ja kuhu poole läinud, aga ta teeb minul valu ja ma arvan, et niimoodi peaks me kõik tundma.
00:46:06 Diomidova, Aarma, Arnold Green, Šein jt, helis Järlik ütlemas: Te hakkasite sellest, et mida kardavad venelased. Diomidova ütlemas: Mina tahan öelda, mida kardavad venelased. Keegi ei vaidle vastu selles, et vabariik peab olema suveräänne, välja arvatud mõned äärmused me lihtsalt viskame ära. Muret teeb, ma ütleksin, mitte ei karda, ma ütleksin niimoodi, et muret teeb selle suveräänsuse piirid. Mis tähendab suveräänsus? Me räägime kõrgemal tasemel, eesti intelligentsi tasemel, Rahvarinne tasemel täiesti mõistlikku, täiesti häid, täiesti vastuvõetavad ideed, me laseme need alla, me laseme need laiali. Missuguse interpretatsiooni saavad need ideed, andke andeks, leti tasemel, natuke teise interpretatsiooni.
00:47:03 Šein, Savisaar jt, helis Veidemann ütlemas: Vene ajakirjanduses suur ajalooline šanss ja missioon praegu, nimelt töötada just...
00:47:11 Diomidova, Šein, Järlik. Diomidova: Oota, teie missiooni me hakkasime tasapisi täitma, ära aja meid kiiremini kui me...
00:47:17 Põldroos. Veidemann, Põldroos, Šein. Veidemann ütlemas: Kui teadmised jäävad maha, tuleb survet avaldada. Diomidova helis ütlemas: Tead, nelzja bežat vperedi parovoza.
00:47:30 Diomidova, Aarma, Green. Diomidova: Sellepärast, et rong ei jõua järele, eks ole.
00:47:35 Šein, Põldroos jt. Diomidova helis ütlemas: Teine küsimus suveräänsuse kohta - lihtsalt on hirm, et Eesti Vabariik lihtsalt rebib(?) ennast vabaks, astub Nõukogude Liidust välja ja täiesti loomulik, et inimene, kes on siia sõitnud ja kõik sidemed ja juured on ikkagi kuskil seal, ta lihtsalt kardab...
00:47:58 Saatest osavõtjad. Savisaar, Põldroos jt, helis Veidemann ütlemas: Ma tahtsin öelda ka nimelt - täiesti õige on küsida tõepoolest teiste rahvusrühmade nimel millised on tulevikus meie garantiid. Jah, aga sellele peab eelnema see vigade parandus, need kõik need nelikümmend kaheksa aastat on eestlased elanud ilma igasuguste garantiideta, meile on tarvis kõigepaelt anda tagasi meie garantiid ja alles siis, rahvusvabariigis, me saame anda teistele oma garantiid.
00:48:23 Veidemann ütlemas: Meie, siis tähendab, põhielanikkond, eestlased, peaksime saama vabaks, ise otsustada oma saatuse üle, ükskõik, kas suveräänse liiduvabariigina Nõukogude Liidu koosseisus või Eesti Sotsialistliku Vabariigina, siis väljaspool Nõukogude Liitu juba, aga põhimõtteliselt see vabaduse põhimõte peab olema rakendatud. Teine - me peame saama rahvusena reaalselt toimivad garantiid, et põhirahvus oleks meie vabariigis säilitatud ka tulevikus ja muidugi selle kahe põhipostulaadi teostamiseks on meil vaja demokraatlikku ühiskonda, ärgem unustagem seda, et me ei ela praegu demokraatlikus ühiskonnas, meil on vaja sinna jõuda alles. Järelikult, ütleme, selle demokraatliku ühiskonna taotlemine peab olema meil kõigepealt poliitiliseks eesmärgiks ja selles suunas on ka praegu Rahvarinne asunud tõsiseid samme tegema.
00:49:09 Armeenia luuletaja Silva Kaputikjan ja inimesed Tartu Ülikooli rindauditooriumis. Kaputikjan ütlemas: Oleme teid juba mõnda aega jälginud. Eesti loomeliitude ja parteikonverentsi avaldus... Olime vaimustatud, et oma nõudmiste esitamiseks leida konstitutsioonilised võimalused. Tulime siia, et õppida teilt seda tarkust.
00:49:59 Foto: Armeenlased panemas lilli ..... mälestusmärgile.
00:50:04 Foto: Miilitsaterivi Mägi-Karabahhi linna(?) tänaval.
00:50:17 Foto: Armeenia miitingulised loosungiga: Odin iz pozorov XX veka.
00:50:22 Foto: Armeenlased miitingut pidamas.
00:50:27 Foto: Miilitsad ja miitingulised loosungitega.
00:50:34 Foto: Miitingulised rongkäigus.
00:50:39 Foto: Miitingulised.
00:50:43 Foto: Miitingulised loosungitega.. Foto: Miitingulised loosungiga.
00:50:49 Foto: Sõdurid plastikkilpidega, miilitsad.
00:50:57 Foto: Miitingulised hukkunu kirstu kandmas.
00:51:03 Foto: Miitingulised hukkunu kirstu kandmas.
00:51:06 Sotsioloog Svetlana Arutunjan ütlemas: Peame lõpuks aru saama, et on rahvuslikud huvid, mida tuleb iga rahvuse ja riigi kultuuri, ökoloogia ja sotsiaalelu valdkonnas arvesse võtta. Need on pühad õigused. Kui tahame olla paljurahvuseline riik, peame rahvaste huve palju rohkem silmas pidama. Oleme inimesed, me kõik tahame elada täna. Põlvkonnal, kes elab täna, on õigus normaalsele elule. Normaalne elu ei tähenda ainult leiba ja liha kauplustes. Normaalne on elada oma rahva tavade järgi, osata oma emakeelt, kasutada oma kultuuri, hinnata oma keskkonda, säilitada omariiklus. On suur onn armastada oma väikest kodumaad ja samal ajal elada suurel kodumaal.
00:52:26 Lauristin jt aplodeerimas. Lauristin ja armeenlannad auditooriumis.
00:52:46 Lauristin.
00:53:04 Rahvas Hirvepargis 23.08.1988, plakat: Tallinna Sõltumatu Malev. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige Eve Pärnaste kõnelemas. Pärnaste ütlemas: ...kuulutada 23. august rahvusõiguse päevaks.
00:53:24 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige Lagle Parek mikrofoni juurde tulemas. Parek. Miitingulised, helis Parek ütlemas: ...mille tagajärjel likvideeriti meie riiklik iseseisvus 1940. aasta suvel.
00:54:00 Filmioperaator Arvo Vilu, miitingulised.
00:54:11 Interliikumise koosolek Linnahallis 23.08.1988. Interrindlased, helis ajalooprofessor Juri Afanasjev ütlemas: Ajaloolasena võin kinnitada, et on võimalik sotsialistlik Eesti väljaspool NSV Liitu.
00:54:29 Afanasjev ütlemas: Sellepärast ei pea veel minestusse langema. Teoreetiliselt on see juba praegu täiesti võimalik. Praktiliselt tähendaks see poliitilise vastutustunde puudumist. Visa nõudmine võib kaasa tuua tragöödia ja isegi verevalamise. Ometi on praegu vaja kõnelda ajaloolisest ebaõiglusest, on vaja mõista, mis eesmärkidel sellest räägitakse.
00:55:22 Intrid, helis Afanasjev ütlemas: Lenin rääkis Nõukogude Liidust kui võrdsete riikide liidust, liidust, mis on loodud lepingu alusel.
00:55:40 Afanasjev ütlemas: See oli unistus, mure ja valu. See oli viimane heitlus, Lenini viimane lahing, mille ta Stalinile kaotas. Realiseeriti hoopis teistsugune liitriigi plaan. Vabariigid olid muudetud suurriigi oblastiteks. Vabariikide suveräänsus peab tähendama iga riigi täielikku õigust kasutada oma maavarasid, maad, veekogusid, oma töö vilju. Teiseks - iga riik peab saama võimaluse liituda sellega, kellega tahab ja kui ise seda soovib.
00:56:45 Intrid, helis Afanasjev ütlemas: On saabunud aeg korraldada Nõukogude Liit ümber leninlikel põhimõtetel.
00:56:56 Afanasjev ütlemas: See on keeruline ülesanne, kuid selle lahendamisest me ei pääse. Tuleb likvideerida ühtlustamine ja samastamine, mis ahistab kõiki Nõukogude Liidu rahvaid.
00:57:01 Savisaar ütlemas: Mitte meie, need olid üleliidulised monopolid, eks ole... Gräzin: Ma ei ole selles kindel...
00:57:16 Inimesed Linnahalli poole Rahvarinde koosolekule ruttamas 23.08.1988.
00:57:44 ...... raadiotelefoni teel korraldusi jagamas. Inimesed Linnahalli fuajees. ....... korraldusi jagamas. Rahvas sinimustvalgete lippude ja plakatitega Linnahalli ees, helis Afanasjev ütlemas: Ignoreerida reaalsust, et Eestis elab paju mitte-eestlasi, pole õige. Sellest peaksid kõik aru saama. Kui mõni tahab teha oma poliitikat seda silmas pidamata, on tulemuseks avantüür, vastutustundetus, mis võib viia traagiliste lahendusteni. Olen sellest juba kõnelnud. Kuid rääkida Eesti vabatahtlikust liitumisest siiski ei saa.
00:59:04 Afanasjev kõnepuldis ütlemas: Võib õigustada ajalugu dilemmaga, et tuli teha valik - kas Stalin või Hitler. Sellise küsimuse asetusega võiks ju nõustuda, kuid mulle tundub, et reaalne alternatiiv Baltimaile - Hitler, ei tähenda veel seda, et need riigid pidid Stalini kätte minema.
00:59:48 Aplodeeriv rahvas Linnahallis.
00:59:55 Eesti Rammumehe võistlused 14.0..1988 Tallinna lauluväljakul. Mees tünni kandmas. Pealtvaatajad. Mees tünni kandmas. Mees raskust kandmas ja seda alusele asetamas. Mees kaubikut sikutamas. Väljasirutatud kätega mees õlgadel raskust hoidmas.
01:02:23 Tiiter: I jao lõpp.
01:02:29 Tiiter: Käsikiri Ene Hion, režissöör ja operaator Mati Põldre.
01:02:31 Tiiter: Helirežisöör Mari Otsa, helikujundus Alo Mattiisen, montaaž Kardi Kanter.
01:02:35 Tiiter: Režissööri assistent Tõnu Mikk, operaatori assistent Mart Mäger.
01:02:40 Tiiter: Toimetaja Aare Tiisväli, direktor Andres Sauter.
01:02:44 Tiiter: Eesti Telefilm 1988
Faili nimi: 1988-082004-0001_0005_XHD_KAS-OSKAME-HOIDA-UHTE.mxf
Indeks: 1988-082004-0001
Kestus: 01:02:50
Registreerimise kuupäev: 09.08.2018
Registreerimise aeg*: 2018-08-09 00:57:35
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;