ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Hanno Pevkur

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 23
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2015-002695-0023
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 17.09.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatejuht Indrek Treufeldt alustab saadet, teeb sissejuhatuse saate teemasse.
00:00:26 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Hanno Pevkur
00:00:43 Stj Indrek Treufeldt pöördub saatekülalise poole; "Tere õhtust, siseminister Hanno Pevkur!" Pevkur: "Tere õhtust."
00:00:46 Stj I.Treufeldt H.Pevkuri tormilisest nädalaalgusest.. et minister käis Brüsselis esindamas Eesti seisukohti. Küsib, et kuivõrd see õnnestus. H.Pevkur räägib, et tormilised on olnud juba viimased kuus kuud, sellest ajast kui Euroopa Komisjon tuli oma esimese algatusega välja, kuidas minna appi väga suure rändesurve all olevale Itaaliale, Kreekale. (lisateave- H.Pevkur on siseminister aastast 2014); (laua kõljel kirjas: Kahekõne Hanno Pevkur)
00:01:11 Stj I.Treufeldt küsib, et kas on siis nii, et Ida-Euroopa mõtleb ühel moel ja Lääne-Euroopa teisel moel. H.Pevkur ütleb, et ta ei tõmbaks piiri Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Pigem on need esimese rändesurve all olevad riigid- Itaalia, Kreeka, Ungari ja teise rändesurve alla olevad riigid- Saksamaa, Rootsi. Räägib Eesti esinduse Brüsselis käigust. Eestil on olnud hea diplomaatide meeskond, samuti A.Ansip.. Nii on saadud pagulaste jaotusvõtme õiglaseks. Esmapäeval räägiti seal inimeste vastuvõtmise lahendustest.. (lisateave- Euroopa esimene suurem põgenikelaine tabas 2006.aastal Kanaari saari; Eesti on 2015.aastal pidanud kinni 331 illegaalselt riiki sisenenud inimest)
00:02:38 Stj I.Treufeldt sellest, et ennegi on olnud nii, et alguses välja, hakatakse üksteist süüdistama.. ja midagi ette ei võeta. H.Pevkur räägib, et ta on võrrelnud Euroopa Liitu aeglase diiselrongiga - ta liigub kindlalt oma trassipidi, aga tal on siiski turbo-võimalus olemas. Pevkur toob näitena Kreeka rahanduskriisi, kus Euroopa Liit näitas, et on võimalik kiiresti lahendusi otsida. Nüüd, rände puhul hakkavad nad ministritega tihti kohtuma, et leida lahendusi..
00:04:04 Stj I.Treufeldt küsib Pevkurilt, kuidas ta spetsialistina näeb seda, kuidas Ungari märulipolitsei tegutseb piiri peal. H.Pevkur räägib, et muidugi tekib viha ja kurbus selle pärast, mis toimub Süürias, Afganistanis, et inimesed peavad sealt põgenema. Samas Ungari on teinud kõike seda, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud, st seda, et Euroopa välispiir peab pidama. Aga emotsioonid ületavad inimeste ratsionaalse käitumise ja see hakkab mõjutama poliitilisi otsuseid.
00:05:30 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas H.Pevkur oleks käitunud, kui ta oleks Ungaris pidanud saatma üksused piiri peale.. H.Pevkur räägib, et see võib juhtuda ka Eesti piiril. Igal juhul me peame oma riiki kaitsma ja hoidma piiri. Lihtsalt tuleb arvestada, et Ungari puhul, nüüd ka Horvaatias, tulevad ööpäeva jooksul üle piiri massid.. Pevkur räägib alusväärtustest, miks me Euroopaga liitusime- ..vaba piir ning samas Euroopa kontrollib oma piiri.. ja kriiside korral on tugev ühistegutsemine. (lisateave- Eesti idapiiri pikkus on 136 kilomeetrit)
00:07:02 Stj I.Treufeldt küsib, miks on nii, et Ungari üritab kontrollida piiri, aga Itaalia ja Kreeka seda ei tee. H.Pevkur räägib, et Itaalial ja Kreekal on just veepiiril probleemid ning nimlikust seisukohast pole võimalik jätta merel inimesed paati.. Veepiiril on olud teised.. (lisateave- Euroopa Piirivalveagentuur FRONTEX loodi 10 a tagasi. Selle eelarve on tänavu 143 milj eurot.)
00:08:18 Stj I.Treufeldt sellest, et Euroopa peab ära otsustama.. mingil hetkel on oluline, et see piir oleks piir, kust igaüks ei jalutaks sellest läbi. H.Pevkur on sellega nõus. Ta rääkis esmaspäeval Federica Mogheriniga humanitaarabist, mida on Euroopa panustanud selleks, et olukord oleks stabiilsem Aafrika riikides, Süürias, Afganistaanis, Iraagis. Kui neid tegevusi poleks tehtud, mida siiani on tehtud, siis oleks seis veel hullem..
00:09:23 Stj I.Treufeldt sellest, et see on Euroopa Liidu mantra, et eraldasime raha.. miljoneid. Tegelikult me ei saa teada, mis see raha teeb. Kui vaadata seda, kui hädas on Euroopa piirivalveagentuur, siis pigem oleks vaja inimesi, ressursse. H.Pevkur räägib, et sellega tegeletakse, aga sellest räägitakse vähe.. näit humanitaarabist. Näit meie piirivalve saadab oma inimesi FRONTEXile abiks, ka seda kajastab meedia vähe. Ja vaatamata abile, on maailmas ikka palju põgenikke, pagulasi. Räägib arvudest, protsentidest, kui palju ja kus on maailmas suured pagulasliikumised.
00:11:35 Stj I.Treufeldt küsib, kas Euroopa ei võiks näidata oma tugevust sel kriitilisel hetkel.. kasutaks raha selleks, et kontrollida oma piire.. H.Pevkur räägib, et see on üks meie soovidest. Euroopas ollakse kokku lepitud, et iga riik teeb seda ise. Itaalias ja Kreekas ei ole piirivalve suuteline ka koos politsejõududega ja vajadusel ka militaarjõududega kõiki neid inimesi tuvastama.. ja need inimesed on liikunud edasi.
00:12:39 Stj I.Treufeldt ütleb, et hea näide, et Euroopa ei toimi, on see, kuidas Eestis Tallinna Vanasadamasse on jõudnud inimesed justkui galaktikalt, neid pole enne sadamasse jõudmist märgatudki.. H.Pevkur räägib, et neid on märgatud. Küsimus on selles, kas neid on ka tuvastatud. Viimastel kuudel on põgenikemassid olnud nii suured, et kõiki inimesi pole tuvastatud. Eesti on täna heas seisus, me saame kõikide inimestega suhelda personaalselt.. (lisateave- Seni on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud 709 inimest, kaitse on antud 114 inimesele.)
00:13:26 Stj I.Treufeldt sellest, et põgenike seas on ka selliseid, kes viskavad, kaotavad oma dokumendid ära, lootes oma identideedi unustamisega parematele võimalustele. Kuidas niisuguste inimestega käituda? H.Pevkur räägib, et nende inimestega käitumisega on selged reeglid. Alustatakse inimese küsitlemist. Need inimesed on ise huvitatud, et nende isik tuvastatakse, sest nad tahavad jääda Euroopasse. Meie saame kasutada tehnilisi andmeid- sõrmejälgi, DNA jne. Toob ühe näite Eestist.. Isikute kindlaks tegemine on piirivalve igapäevatöö.(lisateave- Dublini määrus paneb paika liikmesriikide vastutuse rahvusvahelise kaitsetaotluse menetlemise eest)
00:15:22 Stj I.Treufeldt küsib, et kui on vaja inimesi tagasi saata, kas see tegelikult ka õnnestub? H.Pevkur räägib, et Eestil on siiani õnnestunud. Enamus Eestisse saabunud isikuid on tagasi saadetud. Kui ei ole otsest põhjust, miks inimene peab saama rahvusvahelist kaitset, ta saadetakse tagasi. Selleks kasutatakse Euroopa maksumaksja vahendit. (lisateave- Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud; Täiendava kaitse saanud isik on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine võib tuua tõsise ohu)
00:15:57 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas inimese tagasisaatmine puhtfüüsiliselt käib. H.Pevkur räägib, et isik pannakase lennuki peale ning ta saadetakse vastavate kanalite kaudu tagasi esimesse punki, kust te meile tuli. Lennukite andmed on selleks kõige kindlamad. Lennuvedajal on vastutus mitte võtta lennukile isikuid, keda ta ei tea.. Lennukivedajad on võtnud end filtrirolli. Seetõttu liiguvad pagulased peamiselt mööda veeteed ja maismaad, kus pole vahe-isikutuvastuskontrolli.
00:17:24 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju on meil spetsialiste, kes on suutelised inimesi tuvastama ja tegema adekvaatseid otsuseid. H.Pevkur räägib, et u sadakond inimest aastas käib FRONTEX-i operatsioonidel, saavad seal kogemusi. Politsei- ja Piirivalveametis on 100 inimest, kes on saanud ettevalmistuse asüüli läbivaatamiseks.. Soov on nende arvu tõsta..
00:18:16 Stj I.Treufeldt küsib, kui pikalt peab see protseduur ideaalis kestma, kuni otsustamiseni, mida teha inimesega. H.Pevkur räägib, et kõik sõltub sellest, millised andmed inimese kohta on. Kui näiteks inimene on tulnud Ukrainast, Donetskist, tal on olemas vajalikud dokumendid, tal on siin sugulased, siis otsustusprotsess on pigem formaalne. Suure tõenäosusega antakse tal siin rahvusvahelise kaitse. Pevkur ütleb, et nad loodavad, et siinset otsutamise võimet kasvatatakse päevadega mõõdetavasse suurusjärku, mitte kuudega.
00:19:32 Stj I.Treufeldt küsib, kas on ka mingi kvantitatiivne piir, mil öeldakse, et enam ei suudeta inimesi kontrollida, neid on liiga palju. H.Pevkur ütleb, et kui eeldada seda, et inimesed tulevad sujuvalt päeva, kuu jooksul, siis saab Politsei- ja Piirivalveamet sellega hakkama.. kui inimesi jääb kümnetesse. Kui peaks tulema korraga rohkem kui sada, siis vajab politsei kiiresti täiendavat ressurssi. Praegusel juhul meie meeskond sõidab tuvastamiseks kohapeale Euroopas ja kõik tuvastamine tehakse ära väljaspool Eestit.
00:20:50 Stj I.Treufeldt räägib, et Eestis on teatud põhjustel just idapiiri väljaehitamine hoogu juurde saanud. Kas Euroopa annab meile midagi ka selle eest, et me seisame välispiiril. H.Pevkur räägib Euroopa sisejulgeolekufondist. Me oleme 2016.aastal soetamas piirivalvele uusi sõidukeid, oleme hankimas multifunktsionaalset laeva, ka uut lennukit. See kõik tuleb Euroopa Liidu vahenditest.. räägib raha summadest. Räägib, mida tehakse ka Eesti maksumaksjate rahade eest.
00:22:10 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas uue idapiiri ehitamise puhul arvestatakse põgenike kriisiga. H.Pevkur räägib, et nad on arvestanud, et nende projekt, mis saadakse valmis selle aasta lõpus, peab olema suuteline tegelema kõikide probleemidega. Eesti piir saab olema 100% elektroonilise valve all, teatud kohtades ka drooni valve all, kindlatel kohtadel saab olema videovalve ja kuhu vaja, pannakse ka aiad. Tehakse Euroopa moodsaimat piiri. (lisateave- Eesti idapiiril puhastatakse võsast 270 hektarit)
00:23:12 Stj I.Treufeldt räägib täna tulnud ühest raportist, kus räägitakse Euroopa piirivalve agentuurist. Seal oli ka väide Lõuna- ja Põhja-Euroopa vastuolust.. et nad soovivad erinevaid asju.. H.Pevkur on nõus sellega, et Kesk- ja Lõuna-Euroopa, eriti suured riigid (Saksa, Prantsuse, Hispaania, Itaalia) on elanud pikalt heades tingimustes. Ja meie arusaamad maailmast on erinevad. Räägib, et praegusest inimeste rändest saavad kasu kriminaalid ja Venemaa, sest niikaua kui Euroopas kakeldakse omavahel selle pärast, niikaua ei räägita Ukrainast.. (lisateave- Euroopa uus piirijälgimissüsteem Eurosur peaks kasutama kõige moodsamat lennutehnikat, sealhulgas droone)
00:25:27 Stj I.Treufeldt küsib kuivõrd suur oht võib olla kõige selle pärast Schengeni viisaruumil, et ta võib langeda. H.Pevkur ütleb, et see oht on olemas. Meie enda huvides on see, et see ei juhtuks. Räägib, mida Eesti on oodanud ja ootab Euroopa Liidult. Räägib, et oma huvide kaitsmiseks peame olema kaasatud ka teiste riikide probleemidesse. (lisateave- Schengeni viisaruum on tänaseks toiminud 30 aastat)
00:26:26 Stj I.Treufeldt esitab kiirküsimusi: Kas Pevkur suure kalapüüdjana on pääsenud ka Peipsile sellel aastal? H.Pevkur ütleb, et sel aastal jõudis Peipsile alles eelmisel nädalavahetusel.. kala vähe. Stj - Kas põllumehed tegid õigesti, et tulid traktoritega Toompeale? Pevkur- Põllumehed kaitsevad oma õigusi.. on oluline rääkida ka faktidest, jääda ratsionaalseks.. Riigi poolt on abistatud ka varem ja ka praegu on toetusmehhanismid töös. Stj - ..millal tuleb see hetk, et saate peaministriks? Pevkur- Seda vastust teab keegi teine peale minu.
00:27:22 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0023_0001_XHD_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0023
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 18.09.2015
Registreerimise aeg*: 2015-09-18 09:30:28
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse