ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Iseseisvuse portreed: Poska

Saada link

Media

Kirjeldus

Iseseisvuse portreed” on elulooliste televisandite sari XX sajandi alguses Eesti iseseisvumist nii või teisiti mõjutanud tuntud tegelastest. Sari koosneb viiest 7-minutilisest filmist, millest igaüks jutustab loo ühest ajaloolisest persoonist – Jaan Poska, Konstantin Päts, Johan Laidoner ja esimesest vene asjade minister Aleksei Sorokin. Eetrisse jõuab samuti 35-minutiline film kõikidest tegelaskujudest. Jaan Poska või nagu tol ajal paljud teda kutsusid - Ivan Ivanovitš Poska, oli imetlusväärne mees, jurist, poliitik ja diplomaat, inimene tänu kellele Eesti iseseisvus sai juriidiliselt tunnustatud. Konstantin Päts – Eesti Vabariigi esimene president, traagilise elusaatusega, kes elades väga keerulises ajas oli sunnitud vastavalt sellele ka tegutsema. Johan Laidoner – Vene tsaari armee ohvitser, Eesti sõja- ja riigimees, Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, kelle juhtimise all võitis Eesti Vabadusssõja. Kindral Nikolai Judenitš – üks edukamaist I maailma sõja aegsest Vene impeeriumi kindralitest, kes Kodusõja ajal oli sovjetliku võimu vastu sõdinud vägede juht Loode Venemaal. Tema juhitud Loode Armee võttis osa Eesti Vabadussõjast olles samuti Eesti Vabariigi liitlane. Aleksei P. Sorokin oli vene rahvusminister Eesti Ajutises Valitsuses 28. veebruarist kuni 8. maini 1919. Ainukese vene kogukonna esindajana sai Vene nimekirja ridadest valitud Eesti Asutavasse Kogusse, lisaks oli ta ka I ja V Riigikogu liige esindades Vene Kodanikkude Kogu.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Iseseisvuse portreed
Osa nr.: 1
Kestus: 00:07:23
Indeks: 2017-003634-0001
Esmaeeter : 24.02.2017
Kategooria: Elu → elusaade, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:17 Artur Tjulenev teeb sissejuhatust saatesse, mis on pühendatud Jaan Poska.
00:00:35 Kateplaanid: mustvalded kaadrid Jaan Poskaga. Sündis 24. jaanuaril 1866. aastal, oli 12-lapselise pere viies laps. Poska kasvas venekeelses keskkonnas.
00:00:51 Igor Kopõtin ( Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist) räägib Poskast.
00:01:01 Must-valged kateplaanid. Kui Jaan Poska oli 16. aastane suri tema isa ja pere kolis Jurjevisse, kui õppis ülikoolis Jaan Poska vanem vend Mihkel, kellest sai hiljem rahvakoolide inspektor.
00:01:14 Saatejuht Artur Tjulenev räägib: Jaan Poska on jätnus jälje ka kirjandusse. Näiteks tõlkis ta Eesti keelde Puškini "Padaemanda" ja teisi teoseid. Must-valged kateplaanid. Tema pseudonüüm on Jaan Karu. Tudengina aitas ta vend Mihkli koostada vene kirjanduse lugemiku.
00:01:30 Must-valge kateplaan. Jaan saadetakse Riiga seminari. Ta püüab kursused ruttu lõpetada , naaseb Tartusse ja astub Ülikooli.
00:01:46 1632. aastal avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Eestis kõrgkooli, mis sai nimeks Academia Gustaviana. Kui Eesti pärast Põhjasõda Venemaaga ühendati, siis kooli tegevus lakkas, ent juba 1802. aastal avas keiser Aleksander I Dorpati ülikooli. Selle kõrgkooli on lõpetanud paljud tuntud inimesed , seahulgas Jaan Poska ja Konstantin Päts, kes käisid Jürjevi keiserlikku ülikooli õigusteaduskonnas.
00:02:18 Kateplaanid must-valged kaadrid. Saatejuht räägib Poska majast Kadriorru pargis.
00:02:55 1914-1915 aastatel viis läbi tervishoiureformi. 1915. aastal asutas naiste kommerts kooli. 1916. aastal kunsttööstuskooli. Kunadi Jaan Poska juures töötas Konstantin Päts.
00:03:25 Igor Kopõtin ( Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist) räägib Poskast. 1917. aasta märtsis sai Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks
00:03:53 Kui bolševikus Petrograadis võimule tulid, tegi Jaan Poska 28.11.1917. a ettepaneku tunnustada Eesti võimu ülimuslikkust. Ta ütles:" Kui impeerium kokku kukkub ei tohi me selle varemete all jääda "
00:04:07 24. veebruaril 1918. aastal pärast Iseseivusmanifesti vastuvõtmist, sai Poska Eesti esimene välisminister.
00:04:24 Igor Kopõtin ( Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist) räägib Poskast. Rahuläbirääkimiste kohaks valiti Tartu.
00:04:54 Vanemuise 35, Tartu - siin asub Jaan Poska gümnaasium. Just selles ruumis allkirjastati 02. veebruaril 1920. a rahulepping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
00:05:13 Eesti deligatsiooni juhtus Jaan Poska, Nõukogude oma - Adolf Joffe. Laud, mille ääres istusid Nõukogude Venemaa ja Eesti deligatsioonid asub Tartu linnamuuseumis. Siin asub ka Jaan Poska surimask.
00:05:45 Praegu on Tartus Rüütli ja Küütri tänavanurgal parkimisplats. 1920. aastal asus siin restoran Kuld Lõvi, kus toimus pidulikk bankett Tartu rahulepingu allkirjastamise auks. Pealtnägijate sõnul tundis Jaan Poska ennast juba siis üpris halvasti. Kuu aja pärast ta suri.
00:06:07 Kateplaanid. Raske ja närviline aeg rikkus selle erakordse töövõimega inimese tervise. 7. märtsil 1920. aastal suri Jaan Poska insuldi tagajärjel. Ta maeti Aleksander Nevski kalmistule.
00:06:23 Öeldakse, et epohhide piiril elavatel inimestel on kordumatu energeetika. Sellised inimesed teevad ajalugu, üks selliseid inimesi on Jaan Poska.
Faili nimi: 2017-003634-0001_0002_XHD_ISESEISVUSE-PORTREED_POSKA.mxf
Indeks: 2017-003634-0001
Kestus: 00:07:23
Registreerimise kuupäev: 23.02.2017
Registreerimise aeg*: 2017-02-23 02:36:20
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse