ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Teaduspalavik: Salasilm

Saada link

Media

Kirjeldus

Müüt ütleb, et mobiiltelefon on meie elus üks suurimaid turvariske üldse. Ja ka seda, et nutitelefon on riskantsem kui tavaline nuppudega telefon. Saatejuhid Helen Sürje ja Roald Johannson püüavad omal nahal asjas selgusele jõuda. Abiks on eksperdid, kes selgitavad, mis üldse mobiiltelefoni juures tavainimesele ohtlikuks võib osutuda. Kas tõesti positsioneerivad meid SIM-kaartide järgi kümned ettevõtted ja asutused, kes on meie asukohast ning liikumistrajektoorist huvitatud?

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Teaduspalavik
Osa nr.: 3
Kestus: 00:28:22
Indeks: 2013-003121-0003
Režissöör: Käo Olga
Esmaeeter: 05.11.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 VIDEO. Saatepea. Tiiter: TEADUSPALAVIK: SALASILM.
00:00:07 Roald Johannson (subt) juhatab saate sisse, öeldes, et kümnest inimesest seitse vaatab uut mobiili ostes nutitelefone. Helen Sürje (subt) toob välja, et nutitelefonid on väga levinud. Kuigi Roald kasutab seni nuppudega telefoni ja on selle võimalustest rahuldatud. Helen loetleb nutitelefonide kasulikke omadusi, kuid küsib, kas see kõik toob kaasa enda jälgimise võimaldamise. 80% nutitelefonidest kasutavad Google loodud Android süsteemi, mis tähendab, et inimesed on oma isiklikku infot jaganud Google korporatsiooniga.
00:01:28 Helen Sürje uurib, mis kaasneb moodsa nutitelefoniga. Advokaat Karmen Turk (subt) ütleb, et kuna Android on tasuta, tuleb see järelikult kinni maksta millegi muuga. Ka Google juht on öelnud, et tuleb arvestada sellega, et kõik jagatud info on kellelegi kättesaadav. Kui Google kehtestas enne 2012. aastat igale 60 rakendusele erinevad reeglid vastavalt vajadusest, on pärast seda aastat kõikidel rakendustel ühesugused reeglid, sh turvalisusele. Ka Gmaili kirja sisu on otsingumootoris sama kaaluga, kui muu info. Karmen toob näite USA poe poolt teismelisele tehtud rasedustesti pakkumisest, mis osutus ehmatavalt täpseks. Tänapäeval on ligipääs andmetele kõikide telefonide puhul ühesugune, ning andmete kasutuse kohta ei ole infot. Välja on tulnud ka see, et Google Streetview autod kogusid linnadest pilte tehes infot ka kõikides teele jäänud Wifi-ühendustes toimunud detailid. Samuti sisaldasid Androidis Google otsingulahtri rakenduse nõuded peenes kirjas ka luba igal hetkel telefonis salvestada, pilte teha ja filmida
00:06:21 Advokaat Karmen Turk räägib, et tänaseks on kõik Euroopa Liidu riigid lubanud alustada menetlust, et Google muudaks uuesti privaatsustingimusi, et inimene saaks neid hallata. Luureametid ja riigid koguvad teiste kohta infot, ning jagavad seda omavahel.
00:07:18 Helen Sürje uurib igapäevaseks kasutatavate põhiliste appide kohta. Mobiilirakenduste arendaja Indrek Vainu (subt) ütleb, et igasugused topid populaarsetest appidest mõõdavad seda, palju rakendusi alla laetakse, kuid see ei kajasta kasutatavust. On ka toppe, mis näitavad rakenduses veedetud aega. Viimaste esikolmikus on Youtube, Instagram ja Facebook. Youtube näiteks ei nõua alguses lubasid, kuid hakkab pakkuma kasutajaga sidumist, ajaloo põhjal uusi videosid ja kanaleid jms. Instagram nõuab kasutamiseks sisse logimist, Facebooki kasutusreeglid on tihti keeruliselt mõistetavad.
00:10:10 Mobiilirakenduste arendaja Indrek Vainu ütleb, et positsioneerimisvahendeid on kaks, GPS ja mobiilimastidega positsioneerimine. Kui rakendus, eriti nt taskulamp, küsib esimese asjana sinu asukohta, tasuks olla ettevaatlik. Appid võivad omavahel infot ka jagada, nt Instagram kasutab Foursquare appi. Nt Twitteri postitusega tuleb alati kaasa ka info postitaja sõpradest, postitusega seotud parameetritusest, asukohtadest, linkidest jms.
00:13:07 Mobiilirakenduste arendaja Indrek Vainu ütleb, et ühe isiku tasandil andmetöötlus on nii keeruline, et oma mitte tasuvuse tõttu ei peaks inimesed muretsema andmete kasutamise pärast. Androidi puhul on kergem appi üles panna, iPhone'i jaoks kontrollitakse rohkem rakenduse nõudeid ja tööprotsessi, et see vastaks vajadustele ja lubadustele. Samad kontrollid on ka tõenäoliselt Nokia ja Windows'i telefonidel, mistõttu on Androidile toodetud palju pahavara.
00:14:59 Helen Sürje ütleb, et nutitelefonide hinnad algavad 100 eurost ning rakendused paar eurot tükk, kuid kui hinnaliseks teevad telefoni kõik need andmed, mida telefon meie kohta teab?
00:15:18 Roald Johannson uurib, millised andmed võivad kurikaelte kätte jõuda telefoni nende kätte sattumisel. Tarkvaraarendaja Lauri Võsandi (subt) räägib, et sinna võivad läbi Google Drive või Dropboxi rakenduse jõuda ka ettevõtte dokumendid. Samade paroolide kasutamisel piisab paljude andmete kätte saamiseks ühest lekkinud paroolist. Pinkood aitab telefoni kaitsta põhiliselt vaid siis, kui see töötab. Kui telefoni aku ära võtta ja telefon arvutiga ühendada, saab infot paremini kätte, ekstreemjuhul võib telefonimälule juhtmeid külge jootes välja lugeda ka kasutajaid ja paroole. Krediitkaardiinfo on kaitstud parooliga, mille võib samal teel kätte saada.
00:17:55 Roald Johannson uurib, palju võidakse näiteks tema kõnesid kuulata, kui telefon on füüsiliselt tema käes. Tarkvaraarendaja Lauri Võsandi ütleb, et tähelepanu peaks pöörama kasutatavatele rakendustele. Esinenud on heatahtliku rakendusega kaasa tulnud pahalasi. Tihti on rakenduse load küll põhjendatud, kuid neid võidakse kuritarvitada, ning infot müüa ja jagada.
00:19:32 Roald Johannson tahab teada, kas telefon võib tema vastu töötada. Tarkvaraarendaja Lauri Võsandi ütleb, et tema jaoks on 3G modemid olnud hall maa. Operatsioonisüsteem laeb tarkvara modemisse, kuid seda ei saa kinnitada, mida see tarkvara seal teeb, kuna lähtekood pole kättesaadav. Võimalik on inimesi nende teadmata pealt kuulata, tihti on see tootjate poolt meelega loodud turvaauk, et ametivõimudele ligipääs tagada, ent see ligipääs on ärakasutatav ka kurjategijatele.
00:21:01 Roald Johannson ütleb, et me kõik toome oma andmed ohvriks, et moodne teadus saaks areneda.
00:21:20 Roald Johannson uurib Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas (subt) käest, milleid andmeid nad kasutavad. Rein ütleb, et nende kasutuses on erinevaid liikumis- ja käitumisandmeid. Läbi viiakse uuringuid nutitelefonipõhiste vahenditega. Telefon on muutunud sensoriks, mis kogub igasugust inimesega seotud infot, alustades äratuskella edasi lükkamisest inimest ümbritseva mürani. Uurimisgrupp, umbes 30 inimest, on olemas olnud juba viis aastat, kelle puhul jälgitakse digitaalset jalajälge, ja uurimisrühm pidevalt laieneb.
00:22:52 Roald Johannson uurib, mida on võimalik inimese kohta järeldada läbi tema telefoni kasutuse jälgimise. Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas ütleb, et üks nende uuringuid on seotud ööpäevase käitumisega, et bioloogilise kella ning selle rütmis elamise või mitte elamise mõju käitumisele ja tervilisele uurida. Pannes suures linnas linnaosad ajalisse rütmi, on võimalik kontrollida metroo koormust, maanteede ja liiklussõlemede liikluskoormust jms. Kvantitatiivse teooria üks keskne küsimus on infovõrgustikes innovatsiooni, informatsiooni jms levimine.
00:25:32 Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas räägib, et läbi telefonide on kõige lihtsam võrgustumist uurida läbi bluetooth sensorite. See näitab näiteks, kui tihti sensorid teiste sensoritega kokku puutuvad, ja mis tulemusi näiteks tihe või vähene kokku puutumine toob. Lisaks kasutatakse call graph'i, ehk tehtud kõnede jälgimist, kes kellele helistanud on. Telefonist on võimalik saada neli neli kasutajaga seotud trajektoori punkti, mis võimaldavad leida hetke asukoha. Palju pole vaja inimese leidmiseks digitaalse jalajälje kaudu.
00:27:26 Helen Sürje ja Roald Johannson võtavad saate kokku öeldes, et prognoosid lubavad 2017. aastaks 2,5 miljardit nutitelefoni kasutajat. Et sellest tehnoloogilisest maailmast osa saada, tuleb midagi ka vastu anda, enamasti on selleks millekski meie privaatsus.
00:27:49 Tiitrid. ETV kõll.
Faili nimi: 2013-003121-0003_0002_D10_TEADUSPALAVIK_SALASILM.MXF
Indeks: 2013-003121-0003
Kestus: 00:28:22
Registreerimise kuupäev: 01.11.2013
Registreerimise aeg*: 2013-11-01 09:18:22
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse