Ajavaod

• 00:27:30

  Ajavaod: Sula või "sula"? (14.04.2013)

  Nõukogude impeerium elas läbi mitu erinevat võimuperioodi. Üht neist nimetatakse „Hruštšovi sulaks“. Kas tegu oli poliitilise süsteemi tõelise muutumisega või lihtsalt ühe lühikese etapiga Stalini terrori ja Brežnevi stagnaaja vahel? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

  Loe lähemalt

• 00:27:38

  Ajavaod: Kaotatud jõgi (07.04.2013)

  Härjapea jõgi andis mitme sajandi vältel jõudu viljaveskitele, paberitööstusele, nahavabrikule, pakkus tallinlastele joogivett ja edendas nende elu ning jõukust. Kuni aeg sai täis. 1936. aastal suunati Härjapea jõgi maa-alusesse kollektorisse...

  Loe lähemalt

• 00:27:30

  Ajavaod: Vana anatoomikum (31.03.2013)

  Üks märgilise tähendusega hoone Tartus on paarisaja-aastane vana anatoomikum Toomemäel. Tulevaste arstide õpetamine ja praktika toimub praegu küll juba moodsamates hoonetes. Aga vanast anatoomikumist on alguse saanud nii mõndagi, mis on oluline ka tänase arstiteaduse jaoks...

  Loe lähemalt

• 00:27:46

  Ajavaod: Passi mitu ametit (24.03.2013)

  Piiritsooni külastamise luba, passirežiim, välismaale sõidu luba, sisse- ja väljakirjutus - need mõisted on Eestis igapäevasest käibest kadunud. Aga meenutagem: see polnudki nii väga ammu, kui suur osa meie mererandadest ja saartest olid tavalistele eesti inimestele suletud, kui passi ettenäitamist nõuti ka üsna lihtsate asjade ajamisel ning kui selle passi üle kästi koguni uhkust tunda...

  Loe lähemalt

• 00:27:52

  Ajavaod: Ühe liikumise kõrghetk (17.03.2013)

  Rahva mälu on tema kultuur. Nõukogude okupatsioon ei ilmutanud veel lõppemise märke, kui Eestis hakkasid noored haritlased tegelema muinsuskaitsega - eesti oma vaimse ja maise kultuuri märkide kogumise ning korrastamisega...

  Loe lähemalt

• 00:27:41

  Ajavaod: Loetud rahvas (10.03.2013)

  Valitsejad on ikka tahtnud teada, kui palju inimesi nende riigis elab. Põhjusi selleks on mitmesuguseid. Eestis on inimesi loendatud enam kui saja aasta vältel ja reeglid, kuidas seda tehtud on, ei erine põhimõtteliselt praegustest...

  Loe lähemalt

• 00:27:58

  Ajavaod: Järjepidevuse hoidjad II (03.03.2013)

  Eesti eksiilvalitsus moodustati 1953. aastal Oslos. Valitsus tegutses katkematult kuni 1992. aastani, mil Eestis vabade valimiste tulemusena oli taas oma seaduslik valitsus ja president. Need aastakümned olid tulvil pinget, vastuolusid, vaidlusi...

  Loe lähemalt

• 00:27:45

  Ajavaod: Järjepidevuse hoidjad I (17.02.2013)

  Viimase suure sõja lõpu eel jõudis pagulastena Rootsi mitmeid Eesti Vabariigi poliitikuid ja diplomaate. Mõeldi, kuidas talitada nii, et okupeeritud kodumaa säilitaks oma riikliku järjepidevuse. Tiitlit - Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes - on kandnud viis meest: Jüri Uluots, August Rei, Aleksander Warma, Tõnis Kint, Heinrich Mark...

  Loe lähemalt

• 00:27:31

  Ajavaod: Punalipu all pagulusse (10.02.2013)

  Vabadus maailmas ringi rännata või asuda elama mõnda meelepärasesse riiki on meie jaoks praegu enesestmõistetav. Aga okupeeritud Eestis, vähem kui 30 aastat tagasi, oli see kuritegu. Nõukogude seaduste järgi ei saanud keegi omatahtsi riigipiiri ületada ja kes seda siiski tegi, oli riigireetur...

  Loe lähemalt

• 00:27:31

  Ajavaod: Elektri vägi (03.02.2013)

  Mitmel pool Eestis – jõgede ääres või turbaväljade lähistel – on näha omaaegseid ilusa arhitektuuriga elektrijaamade hooneid. Elekter kuulub meie igapäevaellu kauem kui 100 aastat. Eestis kasvanud ja koolis käinud mitme mehe töö elektri uurimise ja kasutamise vallas on kirjas kooliõpikutes ning teaduse ajaloos...

  Loe lähemalt

• 00:27:54

  Ajavaod: Mitte ainult välgust (16.12.2012)

  Tallinna ajaloolised kirikud oma uhkete tornidega on vaatamisväärsed. Linna pühakodades on tallel rohkesti väärtuslikke ajaloolisi reliikviaid ja kunstiteoseid, mida on loonud suured meistrid oma ande ning osavate kätega...

  Loe lähemalt

• 00:27:58

  Ajavaod: Viinakurat ja riigi monopol (09.12.2012)

  Eestis on viinapõletamine andnud aegade jooksul tööd paljudele - viin on teinud rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks iga valitsuse ajal. Aga alkoholi kahjulik, koguni laastav mõju inimese kehale ja vaimule on ammu teada...

  Loe lähemalt

• 00:27:55

  Ajavaod: Maastik jäägritega (02.12.2012)

  Laigulistes mundrites relvastatud eesti mehed – meie oma sõdurid – ilmusid Eesti maastikupilti paarkümmend aastat tagasi. Meenutame, et Nõukogude Liit oli selleks ajaks juba lagunenud, tema armee aga lahkus oma tugikohtadest alles 1994...

  Loe lähemalt

• 00:27:49

  Ajavaod: Legendi järg (25.11.2012)

  Osmussaar oma pika ja mitmekesise ajalooga on üks paljudest väikestest Läänemere saartest. Siinkandis kogunesid viikingilaevad, kui nad olid teel idakaarde. Nendelt sai saar nimeks Odensholm - peajumala Odini järgi...

  Loe lähemalt

• 00:27:46

  Ajavaod: Riigimees Jüri Uluots (18.11.2012)

  Õigusteadlane ja poliitik Jüri Uluots oli Eesti riigi sünni juures ning temast sai meie riigi olemuse mõtestaja. Ajalugu määras talle rolli olla ka selle riigi järjepidevuse säilitaja. Juba raskelt haigena tunnetas ta oma ajaloolist missiooni...

  Loe lähemalt

• 00:27:44

  Ajavaod: Väljatõstmine (11.11.2012)

  1939. aasta sügisel sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping, mis võimaldas Eestisse tuua 25 000 nõukogude sõdurit. Idanaabri nõudmised aga kasvasid ja 1940. aasta kevadel oli Eestis juba 100 000 võõrsõdurit...

  Loe lähemalt

• 00:27:37

  Ajavaod: Lennukiröövid ja eesti lendurid (04.11.2012)

  Ohutusnõuded, millega iga lennureisija on kokku puutunud, tunduvad vahel ülearugi karmid. Mis parata, lendamine on riskantne liikumisviis ja ohutusnõuete rikkumine suurendab riske. Meie saates räägivad eestlastest lendurid oma kogemustest eelmise sajandi lennukikaaperdajatega, kelle selja taga polnud veel ei elektroonikat ega terrorirühmitusi...

  Loe lähemalt

• 00:27:40

  Ajavaod: Tegusad Raamotid (28.10.2012)

  Aeg, mis kulus, et Eesti kujuneks Vene tsaaririigi provintsist tubliks iseseisvaks väikeriigiks, polnud kuigi pikk. Aga sündmusi mahtus selle aja sisse palju. Ja õnneks ka inimesi, kel oli vaimu ning jaksu mõndagi suurt asja alustada ja edendada...

  Loe lähemalt

• 00:28:06

  Ajavaod: Aegvõtted Tallinnale (21.10.2012)

  Tallinna praegust ilmet ja linlaste elutingimusi on tugevasti kujundanud XX sajandi muutlik, koguni tormiline käik. Huvitav ja mitmeski mõttes õpetlik on meenutada, milline oli meie pealinn veel mõned aastakümned tagasi, mis on siit jäädavalt kadunud ning miks...

  Loe lähemalt

• 00:27:34

  Ajavaod: Igaviku jäljed (14.10.2012)

  25. oktoobril 1976. aastal juhtus midagi, millest juba samal päeval teatas ka Nõukogude infoagentuur TASS: Eestis oli maavärisemine. Kuna suur mürin kostis paigast, kus teati paiknevat mitmeid sõjalisi baase, tundus see teade paljudele skeptikutele kuidagi väheveenev...

  Loe lähemalt

• 00:27:07

  Ajavaod: Ohtlikud võimule (29.04.2012)

  Igasugune teisitimõtlemine tuli Nõukogude Liidus välistada. Dissidentlus oli karistatav. Ühtteist oli kuulda surmalaagritest, vaimuhaiglate eriosakondadest, psüühilisest mõjutamisest... Laiemal avalikkusel kujunes selgem pilt alles olude muutudes...

  Loe lähemalt

• 00:27:44

  Ajavaod: Eesti füürerid (22.04.2012)

  Karl-Siegmund Litzmann ja Martin Sandberger olid kaks viimase Saksa okupatsiooni aegset võimumeest Eestis. Esimene tsiviilelu korraldava kindralkubernerina, teine julgeolekupolitsei ja SD ülemana. Võimustruktuur nn Ida-aladel oli saksapärane - keeruline ja mitmekihiline, nagu ka suhted erinevate võimustruktuuride ja juhtide vahel...

  Loe lähemalt

• 00:27:54

  Ajavaod: Admiral (15.04.2012)

  Admiral Johan Pitka on kahtlemata Eesti ajaloo üks värvikamaid ja tegusamaid isiksusi. Ta jõudis palju. Oli sõjamees, ärimees, meremees. Sütitav oraator. Elu lõpuni jäi ta Eesti patrioodiks. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

  Loe lähemalt

• 00:27:49

  Ajavaod: Ingerimaa draama (01.04.2012)

  Ingerimaa maalilised külad olid sajandite vältel koduks paljudele soomlastele, isuritele ja vadjalastele. Oli ka eesti külasid. Aastatel 1942–1944 pidid umbes 60 000 inimest oma kodud maha jätma. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

  Loe lähemalt

• 00:27:40

  Ajavaod: Filmisild (25.03.2012)

  Missugune oli Eesti aastakümneid tagasi? Johannes Pääsuke, vennad Parikased, Theodor Luts, vennad Märskad ja paljud nende ametivennad jäädvustasid oma kaameratega seda meie jaoks. Arutamist ja vaidlemist filmitegemise vajalikkuse ja majanduslikkuse ümber on siinmail juba aastakümneid peetud...

  Loe lähemalt

• 00:27:34

  Ajavaod: Invalugu (18.03.2012)

  Õnnetused käivad ikka mööda inimesi, riigikorrast sõltumata. Aastakümme 1980–1990 oli murranguline ka selles mõttes, et muutus suhtumine inimestesse, kes mingil põhjusel olid jäänud ilma oma füüsilisest tervisest...

  Loe lähemalt

• 00:27:46

  Ajavaod: Raudteeriik Eesti (11.03.2012)

  Eesti Vabariik sai raudtee päranduseks tsaarivõimu perioodist. Vabadussõda oli soomusrongide aeg, millele järgnes tööstuse areng ja reisimine. Raudteetammid ja -sillad said eesti maastiku osaks nagu ka pilkupüüdvad depood, veetornid ning jaamahooned...

  Loe lähemalt

• 00:27:30

  Ajavaod: Luuramisi (04.03.2012)

  Salakuulamine, salateenistused ja salaagendid on andnud ainet paljudele põnevuslugudele. Igal riigil on oma saladused, mida teised üritavad teada saada – ikka oma julgeoleku ja edu huvides. Luure- ja vastuluure teenistuse lõi ka noor Eesti Vabariik...

  Loe lähemalt

• 00:27:49

  Ajavaod: Epitsenter: Viru hotell (26.02.2012)

  22-korruseline Viru hotell oli Tallinna esimene tänapäevane kõrghoone. Omas ajas märgilise ehituse loomisest rääkis 2012. aasta jaanuaris arhitekt Mart Port. 1972. aastal avatud hotell kuulus Inturistile – seega majutas põhiliselt välismaalasi...

  Loe lähemalt

• 00:27:57

  Ajavaod: Kaarel ja Linda (19.02.2012)

  Eenpalude pere elas omarajatud Hellema talus alates 1925. aastast. Kaarel ja Linda olid pärit taluperedest ning saanud hea hariduse. Kaarel Eenpalu on nimetatud oma ajastu moodsaks poliitikuks, Linda Eenpalu osales aga riigitöös, naisliikumises ja oli suure pere ema...

  Loe lähemalt

• 00:27:34

  Ajavaod: Reality show - Tallinn 80 (12.02.2012)

  Stagnaaeg – nii iseloomustatakse praegu 1970/80 aastaid nüüdseks minevikku vajunud riigis Nõukogude Liidus. Just sellesse aega kuulub ka otsus korraldada Moskvas 1980. aasta olümpiamängud ja Tallinnas purjeregatt...

  Loe lähemalt

• 00:27:47

  Ajavaod: Ohvrid ja provokaatorid (05.02.2012)

  Saksa soomuslaev “Schleswig-Holstein”, Poola allveelaev “Orzel” ja Nõukogude aurik “Metallist” - neil kolmel laeval oli saatusliku 1939. aasta septembris oma osa II maailmasõja alustamises ning Eesti ja teiste Balti riikide annekteerimises...

  Loe lähemalt

• 00:27:44

  Ajavaod: Vägisi ja vabalt (29.01.2012)

  Sõjalise massiorganisatsiooni ALMAVÜ eesmärgiks oli kasvatada nõukogude patriotismi ja valmisolekut igal hetkel kodumaa kaitseks välja astuda. Eestisse jõudis see ametlikult vabatahtlik, tegelikult peaaegu kohustuslik ühing neljakümnendate aastate lõpus ja kujunes huvilistele ainsaks võimaluseks, et tegelda kulukate tehniliste spordialadega...

  Loe lähemalt

• 00:27:48

  Ajavaod: Mööbliga Euroopasse (22.01.2012)

  Lutheri mööblivabrik oli sõjaeelses Eestis väga väärikas ettevõte. Lutheri toodang oli populaarne kodumaal ja tuntud kaugemalgi, Luther oli hinnatud tööandja sadadele inimestele. Praegu vabrik enam ei toimi, kuid alles on unikaalse arhitektuuriga paekivihooned Tallinnas Pärnu maanteel...

  Loe lähemalt

• 00:27:00

  Ajavaod: Süüdi: oli linnapea! (18.12.2011)

  Kui üks linn areneb plaanipäraselt, muutub ilusamaks ja linnakodanike jõukus kasvab, võib kindel olla, et linnapea on õige mees. Sellised mehed olid August Maramaa Viljandis ja Hans Alver Haapsalus...

  Loe lähemalt

• 00:27:43

  Ajavaod: Uppunud Eestis: "Jossif Stalin" ja "Karl Marx" (11.12.2011)

  1941. aastal seisis miiniristleja „Karl Marx” Loksa sadamas, reisilaev „Jossif Stalin” oli aga teel Hankost Kroonlinna, enam kui 5000 inimest pardal. Läänemeri oli nii Wehrmachti kui ka Punaarmee huvide väljas...

  Loe lähemalt

• 00:26:50

  Ajavaod: La Passionaria (04.12.2011)

  Ajakirjanik Eduard Laaman nimetab meie oma La Passionaria’ks Alma Ostra-Oinast – värvikat, käänulise saatusega naist. Koos abikaasa Aleksander Oinasega olid nad sõjaeelses Eestis tuntud kui haritud ja aktiivsed riigitegelased ning seltskonnainimesed...

  Loe lähemalt

• 00:27:50

  Ajavaod: Maareform - 20 (27.11.2011)

  Iseseisvuse taastamisega kaasnes mitu omandiga seotud reformi - et kodanikud saaksid enda valdusesse oma õigusjärgsed varad, et rikkus võiks jälle põlvest põlve kasvada ja elu edeneda. Maareform oli 20 aastat tagasi väga oluline, sest eestlane on oma maa nimel palju kannatama pidanud...

  Loe lähemalt

• 00:27:42

  Ajavaod: Petserist ja pritsimeestest (20.11.2011)

  Petseri põlemine 1939. aastal on suurim rahuaegne tulekahju Eestis. Samal tuulisel ja päikselisel maikuul põletas tuli hulga maju ka Võõpsus. Rängad õnnetused õpetasid tollastele riigiametnikele nii mõndagi tuletõrjeteenistuse korraldamise ja linnaplaneerimise kohta...

  Loe lähemalt

• 00:27:50

  Ajavaod: Artur Sirk ja hõimuvelled (13.11.2011)

  1934. aasta märtsis arreteeritud Vabadussõjalaste Keskliidu liider Artur Sirk põgenes sügisel Patarei vanglast ja jõudis Soome. Aatekaaslased Soomes olid tema vastuvõtuks valmis. Eesti võimude tegevus oli Pätsu riigipöörde järel põhjanaabrite juures üsna ebapopulaarne...

  Loe lähemalt

• 00:27:44

  Ajavaod: Dudajev Tartus (06.11.2011)

  Raadi lennuväli oli nõukogude-aastail tartlaste jaoks kurikuulus paik. Startivate kaugpommitajate müra, keskkonnareostus ja rohkearvuline mundrikandjate kohalolek ei sobinud Tartu akadeemilise õhustikuga...

  Loe lähemalt

• 00:27:51

  Ajavaod: Aatemehe "Postimees" (30.10.2011)

  Sõjaeelse Eesti Vabariigi võimu- ja vaimuelu on lahutamatu kahest suurest – Jaan Tõnissonist ning Konstantin Pätsist. Mitmeski mõttes vastandid, ajasid nad mõlemad eesti asja ja andsid riigi arengusse oma panuse...

  Loe lähemalt

• 00:27:29

  Ajavaod: Pikakose mosaiik (23.10.2011)

  Omaaegse intellektuaali Hanno Kompuse projekti järgi ehitatud maja sobib Valgejõe oru ürgsesse maastikku. Toad, mööbel, pisiesemed ja pildid seintel räägivad igaüks oma lugu ajast ning inimestest, kes on siin elanud ja olnud: Aleksander Mohrfeldt, Helmi ja Karl Viitol, Liina Reiman, Erna Vilmer Raimund Kull, Ants Lauter ja veel paljud nende sõbrad ning mõttekaaslased...

  Loe lähemalt

• 00:27:19

  Ajavaod: Ahto ja teised Valterid (16.10.2011)

  Eesti kui mereriik kadus okupatsiooniaastatel maailmakaardilt. Rahvas kippus unustama ka meie kuulsate meresõitjate nimed ja teod. Ahto Valteri ja tema vendade ookeanireisid on seda väärt, et neid meenutada...

  Loe lähemalt

• 00:27:25

  Ajavaod: Elu läbi Oru (11.10.2011)

  Oru lossi ja pargi ostsid Eesti Vabariigi ärimehed presidendile suveresidentsiks. Siin tehti kõik kodumaise parima sisekujunduse, kodu- ja aiakultuuri mallide kohaselt. Et oleks väärikas riiki saabuvaid külalisi vastu võtta, presidendiperel elada ja koolilastele ekskursioone korraldada...

  Loe lähemalt

• 00:27:13

  Ajavaod: 15. juuni 1936 (02.10.2011)

  Sel 75 aasta tagusel suvehommikul toimus Männikul võimas plahvatus. Räägitakse, et see oli kuulda mitmekümne kilomeetri kaugusele. Ettearvamatu ja ohvriterohke sündmuse põhjus pole tänaseni üheselt selge...

  Loe lähemalt

• 00:27:11

  Ajavaod: Sillaehitaja visiit (25.09.2011)

  Oli aasta 1964. Argielu Eestis näis suhteliselt rahulik. Eesti oli hoolega valvatud Nõukogude Liidu territooriumi osa ja väliskülalised olid siin suur haruldus. Aga märtsikuus saabus Eestisse Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen...

  Loe lähemalt

• 00:27:12

  Ajavaod: Tootsi lugu (15.05.2011)

  Juba päris esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Turvas on üks Eesti päris oma maavara, mis aegade vältel on andnud tööd paljudele inimestele ja sooja paljudesse kodudesse...

  Loe lähemalt

• 00:27:22

  Ajavaod: Sõda enne sõda (08.05.2011)

  Juba enne kui Teine maailmasõda Eestimaale jõudis, nõudis ta esimesed ohvrid. Need olid meremehed, kes tegid oma tavalist tööd. Läänemerel ja kaugemalgi seilanud Eesti laevu kaaperdati ja kadus ka merepõhja juba 1939...

  Loe lähemalt

• 00:27:10

  Ajavaod: Austusega, Anna (01.05.2011)

  Andekad, tegusad ja tugeva vaimuga inimesed äratavad alati tähelepanu ning tõmbavad ligi nii sõpru kui ka vastaseid. Anna Tõrvand-Tellmann oli just selline ere isiksus ja särav daam. 14. juuni 1941...

  Loe lähemalt

• 00:27:31

  Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega (24.04.2011)

  Seda betoonehitust Tallinna mererannas on peetud omaaegse ehituskunsti üheks suursaavutuseks. Taanlaste projekteeritud vesilennukite kuurid on varsti 100 aastat vanad ja neil on rääkida oma lugu insenerimõtte ning ehituskunsti arengust...

  Loe lähemalt

• 00:27:35

  Ajavaod: Kõveraks väänatud Eesti (17.04.2011)

  Meie reisimist ja autosid armastava rahva jaoks on maakaart või turismiskeem iseenesestmõistetav abimees, et jõuda õiget teed pidi ühest punktist teise. Mõne elukutse puhul on kaardid ja atlased igapäevased töövahendid...

  Loe lähemalt

• 00:27:17

  Ajavaod: Kaotatud sõda (10.04.2011)

  Teine maailmasõda pillutas Eesti mehi nii ühele kui teisele poole rinnet. Kes oli parajasti võimul, see tegi oma mobilisatsiooni. Mälestustest paistab, nagu oleks ühel ajal mitut sõda peetud, aga Eesti mees ei võitnud neist ühtegi...

  Loe lähemalt

• 00:27:11

  Ajavaod: Eestlane olla on uhke ja hää... (03.04.2011)

  1934. aastal loodud Riikliku Propaganda Talituse üks ülesanne oli eestlaste rahvustunde ja rahvusliku uhkuse süvendamine. Kampaania "Eestlasele Eesti nimi" oli suurejooneline - terve viiendik eestlaskonnast sai endale uue perekonnanime...

  Loe lähemalt

• 00:27:47

  Ajavaod: Vaikimisi pruunist kullast (27.03.2011)

  Eesti suurim maavara, põlevkivi, on mitme inimpõlve vältel andnud olulise osa meie rahvuslikust rikkusest. Aga maa-alune töö ei ole riskivaba. Eesti kaevandustes ja Eesti kaevuritega on juhtunud õnnetusi, nagu mujalgi maailma kaevandustes...

  Loe lähemalt

• 00:26:58

  Ajavaod: Seltskondlik maja (20.03.2011)

  Tallinna kesklinnas Aia tänavas asub kena XIX sajandi lõpus ehitatud maja. Konstantin Pätsi eestvõttel tegutses seal omal ajal klubi Centum, mis ühendas Eesti eliidi hulka kuuluvaid majandus- ja poliitikategelasi...

  Loe lähemalt

• 00:27:02

  Ajavaod: 30 aastat hiljem (13.03.2011)

  4. oktoobril 1980. aastal põrkasid Tallinna südalinnas, Balti jaamas kokku kaks elektrirongi. Surma sai kaheksa inimest, vigastatuid oli kümneid. Õnnetuse kohta levis palju kuulujutte. Ajakirjandus tohtis edastada vaid napi sõnumi...

  Loe lähemalt

• 00:27:39

  Ajavaod: Barbaruse lahkumine (06.03.2011)

  Arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus oli kaasaegsete mälestustes erudeeritud, seltskondlik ning empaatiline inimene. Vaadetelt vasakpoolne ja Eesti olude suhtes üsna kriitiline. Aga selline maailmamõistmine oli tollase intelligentsi seas tavaline, eriti “vaikival ajastul”...

  Loe lähemalt

• 00:27:18

  Ajavaod: Jää vabaks, Eesti meri... (27.02.2011)

  1936. aastal lasti vette kaks ühesugust allveelaeva – Lembit ja Kalev. Laevad ehitati Eesti vabariigi tellimusel Inglismaal ja neist pidid saama Eesti merepiiri kaitsjad. Seda plaani toetas tollal kogu rahvas...

  Loe lähemalt

• 00:27:14

  Ajavaod: Mees, kes usaldas eestlasi (20.02.2011)

  Kogu maailmas tuntud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjutas oma suurteose "Gulagi arhipelaag" Eesti pinnal, sest Lubjanka vanglas oli ta tutvunud eesti juristi Arnold Susiga. See on lugu usaldusest ja vaimsest vabadusest, mida inimesed üksteises ära tunnevad, olgu olud nende ümber kuitahes äärmuslikud...

  Loe lähemalt

• 00:27:14

  Ajavaod: Miks tapeti kindral Unt? (13.02.2011)

  Johan Unt oli Mulgimaalt pärit mees, kellest oleks võinud saada talupidaja või kooliõpetaja. Aga ta astus Vilno sõjakooli, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Temast sai Eesti kaitsejõudude üks tunnustatumaid juhte - kindral...

  Loe lähemalt

• 00:27:07

  Ajavaod: Hüpe tundmatusse (06.02.2011)

  1958. aastal Eestis puhkenud poliomüeliidi ehk lastehalvatustõve epideemia ehmatas oma ulatusega. Haigestunuid ravisid Tartus, Ülikooli närvikliinikus, prof Ernst Raudam ja tema tollased üliõpilased, nüüdseks nimekad arstiteadlased...

  Loe lähemalt

• 00:27:22

  Ajavaod: Loodud, lõhutud, taastatud (19.12.2010)

  Kui Vabadussõda oli võidetud, hakati selle ajaloolise sündmuse auks mälestusmärke püstitama. Rahvas annetas raha, et jäädvustada omakandi sõjasangarite mälestus. Püstitati lihtsaid obeliske, skulptuure ja koguni mälestusehitisi – nagu soovi ja võimalust oli...

  Loe lähemalt

• 00:27:18

  Ajavaod: Diplomaadi kadumine (12.12.2010)

  Poliitiku ja diplomaadi Ado Birgi lugu on diplomaatia ajaloos üsna ainulaadne. Eesti saadik kadus ühel 1926. aasta suvepäeval Moskva saatkonnast ja ilmus avalikkuse vaatevälja alles aasta hiljem. Kuhu ta kadus ja miks ning kuidas tema lootusrikkalt alanud karjäär lõppes? Selle üle on arutlenud nii poliitikud, ajakirjanikud kui ka ajaloolased...

  Loe lähemalt

• 00:27:35

  Ajavaod: Eesti Edison (05.12.2010)

  Eesti Edison - nii nimetas omaaegse "Päevalehe" peatoimetaja G. E. Luiga Karl Papellot, Mulgimaalt pärit leiutajat ja inseneri. Peatoimetaja hinnang oli tabav. Tegu oli väga andeka leiutajaga ja silmapaistva eestlasega...

  Loe lähemalt

• 00:27:10

  Ajavaod: Jäneda paruness (28.11.2010)

  Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg (Mura) oli vene päritolu kaunis ja haritud daam. Jäneda mõisa viimase omaniku Johan von Benckendorffi lesena oli tema käsutuses maja Kalijärve ääres, kus veetsid lapsepõlve tema poeg ja tütar...

  Loe lähemalt

• 00:27:25

  Ajavaod: Kõmuline relvatehing (21.11.2010)

  Sõjatehnika müük teistele riikidele pole Eesti ajaloos just tavaline. Seepärast ei üllata ka avalikkuse tähelepanu, mis saatis kahe suure sõjalaeva - Lennuki ja Wambola - vahendamist Peruule. Sellel müügitehingul olid nii majanduslikud kui ka poliitilised tagajärjed...

  Loe lähemalt

• 00:27:08

  Ajavaod: Sõjalenduri saatus (14.11.2010)

  1941. aasta suvel tahtis Punaarmee viia Eesti lennukooli lõpetanud lendurid Venemaale. Noored uljad mehed otsustasid põgeneda ja ühineda metsavendadega. Hiljem moodustus eesti poistest lennusalk oma instruktorite ja ohvitseridega...

  Loe lähemalt

• 00:26:47

  Ajavaod: Letipea veresaun (07.11.2010)

  Nõukogude ajal pidi tavaline Eesti elanik arvestama igasugu piirangutega. Näiteks keelutsooni või piiritsooni tohtis minna ainult võimude eriloaga. Mis siis, et see tsoon oli tegelikult looduskaunis mererand või mets...

  Loe lähemalt

• 00:27:26

  Ajavaod: Sillamäe pomm (31.10.2010)

  Sillamäe oli aastakümneid, peaaegu kogu nõukogudeaja, “kinnine linn”, mis tähendas, et seal on midagi tähtsat suure impeeriumi kaitsevõime tarvis. Kes ehitas Sillamäe uraanirikastustehase ja rajas kaevanduse? Kuidas valmis nn "Kombinaat nr 7"? Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

  Loe lähemalt

• 00:27:33

  Ajavaod: Mõrv Tööstuse tänaval (24.10.2010)

  Jaan Tõnissoni vanimal pojal Ilmaril olid kõik eeldused, et olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja. Paraku hukkus ta noore mehena abikaasa käe läbi. Tõnissonide peretragöödia leidis aset Eesti riigile ja rahvale saatuslikul 1939...

  Loe lähemalt

• 00:27:17

  Ajavaod: Kuhu küll need mehed jäid... (17.10.2010)

  Viimane suur sõda seadis paljud eestlased raskete valikute ette. Noorte, just oma iseseisvat elu alustanud meeste ja naiste saatus kujunes hoopis teiseks kui oleks võinud. Aga inimene tahab kõigele vaatamata elada ja õnnelik olla...

  Loe lähemalt

• 00:27:09

  Ajavaod: Salulaane erak (10.10.2010)

  Loo peategelaseks on August Toomingas ehk Kusta Toom - ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja koguni trükikoja omanik, kes tegutses vaatamata kõigile Eestis eelmisel sajandil toimunud võimuvahetustele...

  Loe lähemalt

• 00:27:25

  Ajavaod: Kolm surmaotsust linnapeale (03.10.2010)

  Põltsamaa on hubane roheline väikelinn keset Eestit. Georg Kold tahtis, et see linn oleks kõige puhtam, ilusam, mugavam ja turvalisem. Ta oli jõuline linnapea ja koloriitne isiksus, kelle ellu suur ajalugu mitu korda sisse murdis...

  Loe lähemalt

• 00:27:42

  Ajavaod: Unustamatu kinoseanss (26.09.2010)

  20. aprill 1937. aastal muutis paljude Kilingi-Nõmmel ja selle ümbruses elanud perede elu. Hulk lapsi läks sel õhtul koolimajja kinno ja keegi ei osanud arvata, et võib juhtuda see, mis juhtus... Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

  Loe lähemalt

• 00:27:12

  Ajavaod: Ajalugu mängides (19.09.2010)

  Me ei saa valida aega millesse sünnime. Küllap on paljudele tuttav mõte, et paremad ajad olid ammu enne meid. Aga inimesele, eriti noorele inimesele, on antud fantaasia, võime kujutleda hoopis ilusamat ja huvitavamat maailma, kui see, mis akna taga...

  Loe lähemalt